Kuressaare

Kuressaare üldandmed
Elanike arv (2011)	13 166
Pindala	15 km²
Linna õigused	1563
Linnapea	Madis Kallas
Maakond	Saare maakond

Kuressaare (aastani 1917 ametlik saksapärane nimi Arensburg, 1952–88 Kingissepa), linn Saaremaal, Saare maakonna keskus.

Asub Saaremaa lõunarannikul Kuressaare lahe ääres, hõlmab kagus Roomassaare poolsaare, ulatub idas Sepamaa laheni ja läänes üle Põduste jõe alamjooksu Linnulaheni. Rannikut liigestavad ka Tori, Ujula ja Punasekivi abajas ning Väike-Roomassaare poolsaar. Kuressaare on Saaremaa tööstus- ja kultuurikeskus.

Kuressaares on maavalitsus, politseijaoskond, piirivalvekordon, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, Saaremaa päästeosakond ja päästekomando.

1563 linna õigused. 1840 rajati esimene mudaravila.

Kuressaare keskväljak

Rahvastik

Kuressaare elanike arv
1782	1 205
1816	1 988
1835	2 544
1881	3 454
1897	4 483
1922	3 364
1934	4 478
1941	5 568
1959	9 720
1970	12 140¹
1976	13 547
1979	14 234
1985	15 646
1989	16 400
2000	14 925
2003	14 951
2010	14 977
2011	13 166
¹neist eestlasi 87,8%

1922. aastal loeti Kuressaares kokku elavat 2666 eestlast, 34 rootslast, 401 sakslast, 156 venelast ning 39 juuti.

1934. aastaks oli rahvaarv veidi muutunud. Kuressaares elas 3938 eestlast, 24 rootslast, 321 sakslast, 199 venelast ning 22 juuti.

2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas Kuressaares kokku 14 548 eestlast, 211 venelast, 63 ukrainlast, 35 soomlast, 12 valgevenelast, 3 sakslast ja 1 juut.

2011. aasta rahvaloenduse andmeil elas Kuressaares kokku 12 861 eestlast, 159 venelast, 43 soomlast, 41 ukrainlast, 9 valgevenelast, 8 leedulast, 4 lätlast, 2 poolakat, sakslast ja juuti.

Kuressaare elanike vanuseline jaotus
Aasta	Elanike arv	Vanuserühm (aastad)
		0—14		15—64		üle 64
		arv	%	arv	%	arv	%
1989	16 166	4093	25	10 587	66	1486	9
2000	14 925	3077	21	9 886	66	1962	13
2010	14 977	2218	15	10 408	69	2351	16

Ettevõtlus ja transport

Hotell Arensburg

Tähtsad ettevõtted on Saaremaa Tarbijate Ühistu, AS Saaremaa Piimatööstus, OÜ Saaremaa Lihatööstus, OÜ Saare Leib, Väinamere Liinid OÜ (AS Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte), AS Saarte Liinid (sadamate haldamine), AS Luksusjaht, AS Saare Erek (ehitustööd), AS Kuressaare Ehitus, OÜ Kuressaare Elamute Hooldus, AS Saare EPT (peamiselt maaparandus), Incap Electronics Estonia OÜ, Ionix Systems OÜ (kaablitootmine) ja AS Duschy (sanitaar- ja veevarustusseadmete müük). Tähtsal kohal on turism ja kuurordimajandus (Kuresaares on 7 spaahotelli).

Kuressaares on Roomassaare sadam ja selle lähedal lennujaam.

Hotell Rüütli veekeskus

Käsitööpood Kuressaare vanalinnas

Kuressaare lennujaam

Kultuur, haridus ja tervishoid

Kuressaare Linnateater

Linnas paiknevad Kuressaare kultuurikeskus, Saare maakonna keskraamatukogu, maakonnahaigla, maa-arhiiv, maakataster jmt asutust. Ujula abajas on supelrand ning sellest idas Kuressaare staadion. Linn on tähtis liiklussõlm, sealt lähtuvad maanteed Kihelkonna, Võhma, Kuivastu ja Pihtla suunas. Roomassaare poolsaarel paiknevad sadam ja lennujaam, Tori abajas on jahisadam.

Haridusasutusi: Saaremaa Ühisgümnaasium (2002/03. õa 887, 2009/10. õa 744 õpilast), Kuressaare Gümnaasium (2002/03. õa 1234, 2009/10. õa 934 õpilast), Kuressaare Põhikool (2002/03. õa 438, 2009/10. õa 196 õpilast), Kuressaare Vanalinna Kool (2002/03. õa 529, 2009/10. õa 393 õpilast), Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium, Kuressaare Ametikool, Kuressaare Muusikakool, Kuressaare Kunstikool ning Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledž; tegutsevad Kuressaare Linnateater (aastast 1999) ja Saaremaa Rahvateater. Eestikeelseid teatrietendusi on Kuressaares korraldatud aastast 1882. Piiskopilinnuses asub Saaremaa Muuseum, selle filiaalina töötab Aavikute majamuuseum.

Usuorganisatsioonidest tegutsevad Eesti Evangeelse Luteri Kiriku Kuressaare Laurentiuse kogudus, õigeusu Püha Nikolai kogudus, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liidu Kuressaare Siioni kogudus ning metodistide, jehovistide, seitsmenda päeva adventistide ja nelipühilaste kogudus. Kalmistu (Kudjape) asub linnast väljas.

Linnaehitus

Kuressaare raekoda

Endine Rüütelkonna hoone, nüüdne Saare Maavalitsus

Kuressaare kuursaal

Südalinna moodustavad Kuressaare piiskopilinnus (selle territoorium liideti linnaga 1934) ja sellest põhja pool paiknev vanalinn. Äärelinnaosadest on vanimad läänes asuvad Tori ja Põllu eeslinn (liitusid linnaga 18. ja 19. sajandi vahetusel). Hiljem on Kuressaare kasvanud kirdesse (1929 arvati linna piiresse Kaarma-Suuremõisa põldudele tekkinud nn Põllu alev ehk Põlluküla). 1980. aastail laienes Kuressaare peamiselt põhja ja itta, linnast läände Põduste jõe läänekaldale ehitati Saare Kaluri elamukvartal, nn Tuulte Roos. Ehitusliku omapära annavad Kuressaarele piiskopilinnus ja vanalinn (aastast 1973 riikliku kaitse all). Neid eraldava liigirohke linnapargi (11 ha, looduskaitse all) vanem osa on istutatud 1860. aastate alguses vana kalmistu kohal asunud esplanaadile. Vanalinna tänavastik ja kolmnurksed väljakud on kujunenud 17. sajandi lõpus.

Põhjamaade barokki esindavad Magnus Gabriel De la Gardie algatusel ehitatud raekoda (1670, ehitusmeister Franz Stiemer ja kiviraidur Jakob Hansson; täiendatud 1780–87; restaureeritud 1973, Helmi Üprus ja arhitekt Aet Maasik) ja astmikviiluga vaekoda (1663; restaureeritud 1982 kaupluseks, arhitekt Lilian Hansar; nüüd kohvik), mis mõlemad paiknevad keskväljaku ääres, ning Tori sadama ait (1663), mis ehitati 1870 auruveskiks. 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi I poolest pärinevad peamiselt Lossi ja Tallinna tänava klassitsistlikud hooned: kohtuhoone (1789, arvatavasti O. M. J. von Richter, nüüd Saaremaa Piirivalvepiirkonna staap), endine piiskopilinnuse hooviansambel (1788–93), Rüütelkonna hoone (18. sajandi lõpp, 1976 taastati peafassaad ja dolomiitsammastikuga rõdu, arhitekt Albert Kukkur; nüüd Saare Maavalitsus), Lossi tänav 6 endine aadlielamu (ehitatud 18. sajandi lõpust pärineva ehitise alusel 1860. aastatel), mis 1924 ehitati ümber pangaks, õigeusu Nikolai kirik (1790), Laurentiuse kirik (1836, sisustuses pärast II maailmasõda Ansekülast toodud ristimiskivi, 14. sajand) ja kaubahoov (1845).

Vanalinnale annavad eripära ka hoonete punased kivikatused, hästi töödeldud dolokivist detailid ja krunte piiravad kõrged paekivimüürid. Ajaloolise keskuse kõrvale on ehitatud kultuurikeskus (1967, arhitektid Allan Murdmaa, S. Luik, Mart Port; 2002 ümber ehitatud kultuurikeskus-raamatukoguks, arhitektid Andres Põime ja Tiit Kaljundi) ja kaubamaja (1968, Aino Orm). 19. sajandi alguses tekkinud eeslinnades on valdav puuhoonestus. Historitsistlikest ehitistest on säilinud aadlielamu Lossi tänav 16 (1888), mõningad pansionaadid ja kuurhoone (asub linnapargis, ehitatud 1889, C. Lorenzen; ennistatud 1988, arhitektid Maret Tääker ja Aala Buldas).

Uuemaist ehitistest on huvipakkuvaimad funktsionalistlik haigla (1940, Edgar Kuusik) ja selle juurdeehitis (1981–93, Peep Jänes, Ilmar Heinsoo), Kalevi tänava haldushoone (endine Saare KEK-i haldushoone, 1982, Marika Lõoke), bussijaam (1984, Maie Penjam), kalakauplus (1983, Toomas Kivi, nüüd erakauplus) ja pangahoone (1984, Siiri Kasemets). Taasiseseisvuse ajal on ehitatud Roomassaare sadamakohvik ja jahtklubi (1989 ja 2001, arhitekt Lilian Hansar), Kuressaare jahisadam (1999, Riina Raig), spaa hotellid Meri (2001, Ülo Peil, Hanno Grossschmidt, Emil Urbel) ja Rüütli (2002, arhitektuuribüroo Künnapu & Padrik), ärikeskus Ferrum (2002, arhitektuuribüroo Alver & Trummal) ja kauplus Raekeskus (2003, Martin Aunin). Keskväljakul asub Vabadussõjas langenud saarlaste monument (1928, Amandus Adamson, ennistatud 1989–90), muusikakooli juures on Peeter Süda mälestussammas (1983, kujur Aime Kuulbusch, arhitekt Ike Volkov). Ajaloo- ning arhitektuuri- ja muid kunstimälestisi on ka Kudjape kalmistul.

Kuressaare jahisadam

Vabadussõjas langenud saarlaste monument (2006)

Hotell Meri

Ajalugu

Kuressaare piiskopilinnus

Linn on saanud alguse piiskopilinnuse rajamisest. 14. sajandi keskpaigast oli Kuressaare vaheaegadega Saare-Lääne piiskopi pearesidents. Linnuse juurde tekkinud alevikku on mainitud 1424. Hertsog Magnus andis Saare-Lääne piiskopina Kuressaarele 1563 Riia õiguse, millega alevik muutus linnaks. Magnuse ja Taani (1573–1645) võimu ajal ning Rootsi võimu (aastast 1645) alguses oli Kuressaare kohaliku tähtsusega kaubakeskus (soola ja veini sissevedu, loomade, nahkade ja lubja, hiljem ka vilja väljavedu). 17. sajandi lõpu sagedaste viljaikalduste ja sadama madaldumise tagajärjel hakkas majandus känguma. 1648–54 kuulus linn De la Gardie’dele läänistatud Kuressaare krahvkonda. Põhjasõja ajal alistus Kuressaare septembris 1710 Vene väesalgale, samal aastal puhkes katk ning peaaegu kogu elanikkond suri. Kuressaare kasv hoogustus alles 18. sajandi lõpus. Kuressaare elanikkonnas (1200 inimest) oli 1782 eestlaste osatähtsus (50%) suurem kui teistes Eesti linnades. Heakorda ja kultuurielu edendas Liivimaa asekuberner Balthasar von Campenhausen, kes elas Kuressaares 1784–97.

Mudaravilate rajamisega (1840, 1876 ja 1883) muutus Kuressaare kuurordiks, lahe äärde ehitati ujulaid, paadisadam ja jahtklubi (enne I maailmasõda viibis Kuressaares aastas umbes 3500 suvitajat). 1894 ehitati Roomassaare sadam. Regulaarne laevaühendus oli Riia, Helsingi, Stockholmi, Pärnu ja Tallinnaga. Ainus suur tööstuskäitis oli Wildenbergi nahavabrik. Oktoobrist 1917 novembrini 1918 oli linnas Saksa okupatsioon. Saksa sõjaväevõimud ehitasid linna läbiva raudtee (Roomassaare sadamast Orissaare suunas). Eesti iseseisvuse ajal asutati väikesi tööstusettevõtteid; suvitajaid käis igal aastal kuni 2000. 1929 ja 1934 laiendati linna piire ligi poole võrra, elanikkond kasvas (1939. aastal 4900), lähenedes 1913. aasta tasemele (5300, eestlasi 62%). Kuressaare säilitas kaua oma mõnevõrra agraarse ilme (lehmapidamine jms). August-september 1941 korraldati Kuressaare veretöö. 21. X 1941 – 7. X 1944 kestis Kuressaares Saksa okupatsioon. Nõukogude okupatsiooni ajal oli Kuressaare 1952–88 nimetatud ümber Kingissepaks. 1950–52 oli linn Kuressaare ja 1952–90 Kingissepa rajooni keskus.

1994 valmisid Kuressaare lahe puhastusseadmed, 1999 taasavati Kuressaare supelrand ja jahisadam. Kuressaarde ulatuvad Kuressaare lahe hoiuala (osaliselt) ning kaitsealadena Linnulaht (osaliselt; kaitse all aastast 1927) ja Loodenina rand (osaliselt). Looduskaitse all on ka Kuressaare lossipark, must mänd (ümbermõõt 1,78 m; Kauba tänaval), mitu robiiniat, kreeka pähklipuu (Kõveral tänaval). Kuressaare lähikonnas on olnud kaitse all Suurlahe tervisemuda ala (1939).