neoliitiline revolutsioon, neoliitikumi algjärgus toi­munud küttimise, kalastuse ja koriluse asendumine maaviljeluse ja koduloomapidamisega, muutis elati­se hankimise tunduvalt kindlamaks ja kiirendas ühiskondlik-majanduslikku arengut. Neoliitiline revolutsioon algas VIII–VII aastatuhandel eKr Ees-Aasias, kus rahvaarvu järsu kasvu tõttu tek­kis suuri asulaid (Jeeriko, Çatal Hüyük) ja kust vilje­levad elatusalad levisid mujalegi. Hiljem sugenesid neoliitilise revolutsiooni kolded ka Ida-Aasias ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Termini „neoliitiline revolutsioon” võttis kasutusele 1939 Vere Gordon Childe.

EE 6, 1992