Pärnu laht ja muul

Pärnu laht, Eesti edelaranniku suurim laht; pikkus üle 20 km, suurim laius lahesuus Tõstamaa poolsaare lõunatipu Torila neeme ja Pikla nina vahel 11,5 km, pindala ligi 400 km², suurim sügavus lahesuus 12, keskosas 8 m, rannajoone pikkus ligi 140 km (Liu–Pika ehk Suure nina joonest kirdes asuva laheosa pindala 215 km² ja rannajoone pikkus 115 km). Lahesuus asuvad Sorgu saar (5,1 ha), Manilaid (1,87 km²) ja Anõlaid (2 ha), siseosas on rannikul 22 väikesaart (kokku 44,6 ha, sh Lambasaar ehk Võiste saar 35,9 ha). Keskmine veetemperatuur ranna lähdal juulis 18,5, kõrgeim 24–26 °C, keskosas kõrgeim 22–24 °C, soolsus Pärnu jõe suudme lähedal kevadel 0–0,8, sügisel kuni 5,5‰, jääkate detsembrist aprillini (keskmiselt 142 päeva); aju- ja pagunähtus suur, suurim veetaseme kõikumine mõõdetud Pärnus (373 cm). Laiaulatusliku liivaranna (Pärnus, Uulus, Valgerannas) ja suvise sooja merevee tõttu on Pärnu lahe äärsed suplus- ja puhkepaigad Eesti parimaid.

 Laht on ka Eesti ranniku tähtsaim kalapüügipiirkond (räim, meritint, koha, ahven, vimb, angerjas).

Pärnu lahe ja Kihnu väina tuulehoovuste kaks põhimustrit (sõltuvalt tuulesuunast)

Mere veetase Pärnu veemõõdupostis (1924–2005) ja selle lineaarne trend

EE 12, 2003