Pärnu jõgi

Pärnu jõgi Sindi-Lodjal

Pärnu jõgi Pärnu kohal

Jääminek Pärnu jõel

Pärnu jõgi, Eesti suurimaid jõgesid; pikkus 144 km, jõgikond 6920 km2 (mõlema poolest Eestis 2. kohal), langus 78 m, vooluhulk keskmiselt 50–65 m3/s.

Algab Pandivere kõrgustiku läänejalamilt Roosna-Alliku allikajärvest (2,5 ha), annab Purdis suure osa oma veest paisregulaatori ja kanali kaudu Jägala jõkke, läbib Tarbjas paisjärve ning Paide ja Türi idaserva, suubub Pärnu lahte. Jändjas, Kurgjal ja Sindis on jõel pais, Toris vasakul kaldal liivakivipaljand (Tori põrgu). Suudmest ulatuvad rohkem kui 2 km kaugusele merre kivimuulid (ehitatud 1859–64). Mere otsene mõju ulatub Reiu jõe suudmeni, jõgi on selles lõigus valdavalt üle 8 m sügav ja laevatatav ka merelaevadele.

Kalastiku liigirikkuselt (30 kalaliiki) ja kalarohkuselt on Pärnu jõgi Eestis üks esimesi. Kalastiku koosseis on jõeositi erinev, väga suur on Sindi paisu mõju. Paisust alamal on jõesilmu, meri-, jõe- ja vikerforelli, merisiiga, meritinti, haugi, angerjat, vimma, ahvenat jmt kala, paisust ülemal jõe- ja vikerforelli, haugi, särge, turba, latikat, kokre, lutsu, ahvenat, kiiska jm.

Jõe veejõudu on kasutatud vesi- ja saeveskite ning Sindi tekstiilivabriku seadmete käitamiseks ja elektrienergia tootmiseks (1904–63 Sindi hüdroelektrijaam, 1927–41 Särevere hüdroelektrijaam, vastavalt 560 ja 44 kW). Veel 20. sajandi algul parvetati Pärnu jõel palke. Keskajal nimetati Pärnu jõge Emajõeks (Embecke). 

Kiviajal oli Pärnu jõgikond Eesti tihedaima asustusega piirkondi. Eriti rohkesti luu- ja sarvesemeid on leitud alamjooksult jõe põhjast liiva kaevandamisel alates 1904. aastast; neid on kogunud loomaarst Ernst Glück jt muinsuseharrastajad. Pulli küla juures paikneb Eesti vanim teada olev asulakoht (Pulli mesoliitikumi asulakoht); neoliitikumi asulakohti on avastatud Reiu jõe suudme lähedalt. Pärnu jõe kaldailt on leitud palju peamiselt neoliitikumi kivikirveid ja -talbu.

Pärnu jõestiku jõgesid

Suubumiskoha kaugus peajõe suudmest Jõgi Pikkus (km) Lähte kaugus merest Jõgikonna pindala
(km) ja kaldapool       (km2) osatähtsus Pärnu jõgikonnas (%)
144   Pärnu 144 144 6920 100
119,8 v Vodja 20 140 83 1,2
119,5 v Esna 25 144 241 3,5
114 p Reopalu 26 140 140 2
99,5 v Prandi 25 125 285 4,1
84,1 p Lintsi 67 151 279 4
12,5 v Lokuta 39 135 81 1,2
77,7 v Aruküla 30 108 79 1,1
68,9 p Mädara 38 107 78 1,1
61,1 p Käru 62 123 317 4,6
46,4 p Vändra 49 95 267 3,9
8,6 p Massu 34 89 79 1,1
38 v Navesti 100 138 3000 43,4
26,2 p Saarjõgi 38 102 191 2,8
12,7 v Halliste 86 143 1900 27,5
7,6 p   Raudna 58 116 1140 16,5
33,2 v     Kõpu 61 152 400 5,8
7,7 p     Lemmjõgi 41 203 107 2,9
19,1 v Kurina oja 23 42 126 1,8
15,7 p Suuroja 16 32 34 0,5
9,1 v Reiu 73 82 917 13,3
19,4 p Lähkma 40 68 209 3
8,5 v Ura 50 68 187 2,7
1,3 p Sauga 77 78 570 8,2
39 p Hirve peakraav 38 77 91 1,3
24 p Are 31 55 117 1,7
p — parempoolne lisajõgi, v — vasakpoolne lisajõgi
Kaldkirjas on Pärnu jõe suhtes II (peajõgi on sellele eelnev harilikus kirjas nimetatud jõgi), III (Halliste lisajõgi Raudna) ja IV järgu lisajõed (Raudna lisajõed Kõpu ja Lemmjõgi).

Järvamaa_Pärnu jõgi Laupa lähedal

Pärnumaa_Pärnu jõgi_Tori2

Kirjandus

 L. Jaanits. Vanim asustus Pärnu rajoonis. – Eesti Loodus 12, 1977 

EE 12; 2003