Pärtelpoeg, Leila

Leila Pärtelpoeg (sündinud Brakel, aastani 1951 Pelmas; 17. IX 1927 Tallinn), sisearhitekt ja pedagoog; Mari Pärtelpoja ja sisearhitekt Kadri Tarbe (27. IX 1954) ema, Ilmar Pärtelpoja abikaasa.

Õppis 1934–40 Tallinnas kolledžis, lõpetas 1946 8. keskkooli. Jätkas õpinguid 1946 Tallinna Polütehnilises Instituudis arhitektuuri erialal, lõpetas Eest Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) 1954. Töötanud Tallinnas 1954–55 Kultuuriministeeriumi kunstimälestiste inspektorina, 1954–61 NSV Liidu Kaubanduspalati Eesti filiaali reklaami- ja projekteerimisbüroos sisearhitektina (kujundas koos Salme Liiveri ja Maimu Pleesiga Tallinna jmt Eesti linna kauplusi ja kohvikuid), 1961–78 Kaubandusministeeriumi projekteerimisbüroos KIPR (kujundas koos Väino Tamme, Allan Murdmaa ja Udo Umbergiga Tallinna restorane ja kohvikuid: Vana Toomas, 1960 ja Nord, 1974, baar Mündi tänav 3, 1969), 1961–82 ka ERKI ruumi- ja mööblikujunduse õppejõuna (aastast 1973 dotsent). Täiendas end 1965 ja 1967 Soome arhitektide juures, 1968–69 mööbliajaloo alal Leningradis Ermitaažis ja 1976–77 Saksa DV-s ning 1993 ajalooliste interjööride alal Põhjamaade Ministrite Nõukogu stipendiaadina Taanis ja Soomes.

Eesti NSV teeneline arhitekt (1984). Eesti Arhitektide Liidu (1958) ja Eesti Sisearhitektide Liidu (1993) liige.

Looming

Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi interjöör

1950.–60. aastail lõi modernistlikke interjööre, milles avaldus soome orgaanilise arhitektuuri ruumikäsitluse mõju (Teaduste Akadeemia raamatukogu interjööri, 1963). 1970. aastail hakkas taastama ja taaskujundama ajaloolisi ruume, hiljem sai see põhiliseks. Uurinud mööbli- ja sisustusajalugu, kasutanud ajaloolist mööblit oma ruumikujundustes (taastatuna ja stiliseeritult jäljendatuna): Tartu ülikooli aula toolid (1972, koos Albert Hanseniga), rektori kabineti (1977, koos U. Umbergiga) ja kohviku sisustus (1982–83, koos Poola restauraatoritega, projekteerijad H. Korjus ja B. Brenner), Toompea lossi ja Riigikantselei mööbli ning sisekujunduse täienduseks loodud esemed (1972–90). Teinud Tallinna raekoja (1975, koos U. Umbergi ja Rasmus Kangropooliga; muudetud 2004) ja Võru Kreutzwaldi muuseumi sisekujunduse (1976–89). Osales 1972 Lahemaa rahvuspargi ajaloolise mööbli ostmise komisjonis. Tema kavandatud mõisainterjööride ennistusi iseloomustab hea ruumitaju: Palmse (1972–86, sisustas vana originaalmööbliga), Rägavere (1979–83, koos Tiit Hanseni ja C. Tammega), Sagadi (1982–86, sisustas vana mööbliga) ja Saku mõisa peahoone (kolmiksaal ja parempoolne tiib, 1984), Kolga mõisa valitsejamaja, tallid ja tõllakuur (1985–87, koos C. Tammega), Vihula jääkelder (kujundas külarestoraniks, 1994) ja nn tagamõis (kujundas hotelliks, 1995, koos Urmas Arikesega), viimase aja töödest on märkimisväärne Röa pargipaviljon (2009). On Mäo mõisa renoveerimise kontseptsiooni autoreid (1991). Restaureerinud Eesti Moskva esinduse mööbli ja tekstiilid (1983–90, koos I. Liivega). Teinud Tallinnas Kooride Maja renoveerimise projekti ja sisekujunduse (1984, koos Juta Lemberiga), kavandanud pakkhoones Vana turg 1 kalakaupluse (1988–89, Jüri Arraku maalid), kujundanud kohviku Gnoom II korruse biidermeierlikuks kohvikuks (kavandanud ka I korruse mööbli, 1984–88, koos Valentine Konsapi, Kaire Tali ja Aet Andresma-Tammega) ja endise T. Clayhillsi arhiivi Vene tänav 33 restoraniks Reeder (1976–89) ning kohviku Tristan ja Isolde (raekoja kaaristu all, 1994–95, kujur Mare Mikof), Konstantin Pätsi mälestustoa Kloostrimetsa talus (1993) ja Tartus 19. sajandi linnakodaniku maja (1990–93, koos ajaloolase M. Rennitiga), Riigikogu istungisaali (1997, koos Mart Kalmu, Ü. Saare, Mari ja Kaarel Kurismaaga), villa Tannenrode (2003, koos Karl Erik Tarbega) ja Viru-Nigula pastoraadi (2006).

Ruhnu

Ruhnul ei köida Leila Pärtelpoega mitte ainult arhitektuur vaid ka inimesed. Koos viimase saarel elanud ruhnurootslase Elisabeth Normaniga (1910–95).

Tegi 1974–82 Ruhnu hoonetes toonase riikliku kunstiinstituudi õppejõuna tudengitega mõõtmispraktikat, mida tellis Eesti rahva muuseum. Loonud Ruhnu küla säilitamise kontseptsiooni (1975–89) ja kujundanud Ruhnu muuseumi (1988, koos Marika Reintami, restauraator Mati Raali ja mettalikunstnik Tõnu Lauguga). Ta on olnud tegev Korsi talu ja sinna Kihnu-Ruhnu mängude ajal koondatud muuseumi esemete säilitamisel.

Tunnustusi

• Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001)
• Kultuuri elutööpreemia (2010)

Kirjutisi

• Mööbel. Tallinn, 1995
• Härra Vene maailm … – Viljandi Muuseumi aastaraamat. Viljandi, 2000
• Pööningul. Tallinn, 2005
• Tööraamat /A Life´s Work. Koostanud K. Roosi. Tartu, 2011