pöök
pöök (Fagus), heitlehiste, vahelduvate lihtlehtedega, ühekojaliste ja ühesuguliste õitega tuultolmlejate puude perekond pöögiliste sugukonnast; 10 liiki, levinud Euroopas, Ees- ja Ida-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Pöögid kasvavad kõrgeks ja elavad kaua. Taluvad väga hästi varju. Isasõied paiknevad tähataolistes urbades, emasõied asetsevad 2–4 kaupa, neid ümbritseb neljahõlmaline lüdi, mis viljade valmides puitub. Viljad on õhukese läikivpruuni puitunud kestaga kolmekandilised pähklid. Hele-roosakaspruun väärtuslik puit on ilusa tekstuuriga, sitke, kõva, painduv, kergesti lõhestatav ja töödeldav, seda kasutatakse parketi, mööbli, spooni, vineeri, muusika- ja tööriistade ning taara valmistamiseks ja vesiehituses, temast saadakse sütt, tõrva, äädikhapet, metüülpiiritust jm. Rasvarikkaid pähkleid söödetakse loomadele või neist pressitakse õli, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja tehnilise õlina. Praetud pähkleid süüakse. Haljastuses kasvatatakse pööke ja nende mitmesuguseid sorte pargi-, allee- ja üksikpuudena.
Pöögid on põhjaparasvöötme pehmema kliimaga aladel tähtsaimad metsapuud. Eestis kasvatatakse haljastuses peamiselt harilikku pööki (F. sylvatica) ning tema vorme ja sorte, näiteks punaselehist harilikku pööki (F. sylvatica f. purpurea) ja leinapööki (F. sylvatica 'Pendula'). Kuigi mõne puu kõrgus küünib Lääne- ja Põhja-Eesti mereäärsetes kohtades 29 meetrini, takistavad Eestis hariliku pöögi kasvu karmid talved.
Loe täiendavalt artiklit valgepöök.
Välislingid
VE, 2006; EME 2, 2009 (I. Sibul)