pöök

Harilik pöök

pöök (Fagus), heitlehiste, vahelduvate lihtlehtedega, ühekojaliste ja ühesuguliste õitega tuultolmlejate puude perekond pöögiliste sugukonnast; 10 liiki, levinud Euroopas, Ees- ja Ida-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Pöögid kasva­vad kõrgeks ja elavad kaua. Taluvad väga hästi varju. Isasõied paiknevad tähataolistes urbades, emasõied asetsevad 2–4 kaupa, neid ümbritseb neljahõlmaline lüdi, mis viljade valmides puitub. Viljad on õhu­kese läikivpruuni puitunud kestaga kolmekandilised pähklid. Hele-roosakaspruun väärtuslik puit on ilusa tekstuuriga, sitke, kõva, painduv, kergesti lõhestatav ja töödeldav, seda kasutatakse parketi, mööbli, spooni, vineeri, muusika- ja tööriistade ning taara valmista­miseks ja vesiehituses, temast saadakse sütt, tõrva, äädikhapet, metüülpiiritust jm. Rasvarikkaid pähk­leid söödetakse loomadele või neist pressitakse õli, mida kasutatakse toiduainetööstuses ja tehnilise õlina. Praetud pähkleid süüakse. Haljastuses kasvatatakse pööke ja nende mitmesuguseid sorte pargi-, allee- ja üksikpuudena.

Pöögid on põhjaparasvöötme pehmema kliimaga aladel tähtsaimad metsapuud. Eestis kasvatatakse haljastuses peamiselt harilikku pööki (F. sylvatica) ning tema vorme ja sorte, näiteks punaselehist harilikku pööki (F. sylva­tica f. purpurea) ja leinapööki (F. sylvatica 'Pendula'). Kuigi mõne puu kõrgus küünib Lääne- ja Põhja-Eesti mereäärsetes kohtades 29 meetrini, takistavad Eestis hariliku pöögi kasvu karmid talved.

Loe täiendavalt artiklit valgepöök.

VE, 2006; EME 2, 2009 (I. Sibul)