Pappel, Kristel

Kristel Pappel (6. XI 1961 Moskva), muusika- ja teatriteadlane ning pedagoog. Eesti Teatriliidu (1987), Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse (1992), Eesti Heliloojate Liidu (1990), Teatriajaloo Seltsi (Berliin; 2010) liige, Eesti Richard Wagneri Ühingu, Eesti Arnold Schönbergi Ühingu ja Eesti Muusikateaduse Seltsi asutajaliige. Ema teatritöötaja Silvia Pappel. Oli Saksa ooperilavastaja Joachim Herzi (1924–2010) abikaasa.

Lõpetas viiulierialal 1980 Tallinna Muusikakeskkooli (õpetajad Marta Toona, Niina Murdvee ja Mare Teearu) ja 1985 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Mare Teearu klass) ning 1989 samas muusikateaduse eriala. Täiendanud end eraviisil Helju Taugi juures ning 1983 ja 1984 teatrikriitikute seminaril Leningradis ja Moskvas (juhendaja Natalia Krõmova), samuti eri aegadel Arne Miku, Mikk Mikiveri, Joachim Herzi ja Peter Konwitschny lavastusproovides. Jätkas õpinguid 1989–93 Eesti TA Ajaloo Instituudi aspirantuuris muusikaajaloo alal ning 1993–95 Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes (töö „Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel”, juhendaja Urve Lippus). Oli 1997–2003 Eesti Muusikaakadeemia doktorant, kaitses 2004 väitekirja „Ooper Tallinnas 19. sajandil” (juhendaja U. Lippus). Täiendanud end 1991 ja 1994 Bayreuthi Ülikooli muusikateatri uurimisinstituudis ning 1998– 2006 Dresdeni Tehnikaülikooli muusika- ja kunstiteaduse instituudis (juhendaja Hans-Günter Ottenberg).  

Töötanud 1984–95 Tallinna Muusikakeskkoolis ja aastast 1985 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikaajaloo õppejõuna (aastast 2004 dotsent, aastast 2012 professor), aastast 2015 ühtlasi samas doktoriõppe keskuse juhataja. Olnud 2011–14 Viini ülikooli Teatri-, filmi- ja meediateaduse instituudi külalisõppejõud, pidanud loengukursusi ka Göttingeni Ülikoolis, Dresdeni Muusikakõrgkoolis, Tartu Ülikoolis, EELK Usuteaduse Instituudis ja Kirikumuusikakoolis.

Tegeleb peamiselt muusikateatri ajaloo ja teoreetiliste küsimuste uurimisega ning Eesti 19. sajandi muusikakultuuriga. Oli 1991 Eesti Richard Wagneri Ühingu esimene stipendiaat. Sai 1994 Lübecki linna uurimisstipendiumi ja Tempuse stipendiumi (uurimistööks Bayreuthi instituudis) ning 1998–2001 Eesti Teadusfondi uurimistoetuse („Ooper Tallinnas 1680–1902”). Esinenud ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. On rahvusvaheliste uurimisrühmade Thalia Germanica (Tübingen), Musikgeschichte in Mittel- und Osteuropa (Leipzig), Project of European Theatre Systems (Groningen/Bern) liige. Avaldanud kümneid teadustrükiseid ja neid toimetanud (sh kogumik „Schönberg” koos Andrus Kallastuga, Joachim Herzi valitud teosed, kogumik „August von Kotzebue im estnisch-deutschen Dialog” (koos Harry Liivranna ja Klaus Gerlachiga, 2016), kirjutanud artikleid ja arvustusi eesti muusika, kontserdielu ja ooperiteatri kohta ning teinud raadiosaateid (nt sarjas „Kuulamiskool”). Oli 1994 Pärnu Ooperi esimese produktsiooni „Figaro pulm” (lavastaja Elmo Nüganen) dramaturg ja pressiesindaja. Alates 2014 Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri nõukogu liige.

Teatrikriitika aastapreemia 1990, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 1996, 2004, 2012, Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016).

Raamatuid ja artikleid

Raamatuid:

• Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel. Tallinn, 1996
• Ooper Tallinnas 19. sajandil. Tallinn, 2003

Artikleid:

• Mozarts Opern in Tallinn (Reval) vor 200 Jahren. – Music History Writing and National Culture. Eesti Muusikaloo Toimetised 1, 1995
• Tallinna ooperisuvi 1795. – Teater. Muusika. Kino 10, 1996
• Die ersten Aufführungen von Richard Wagners Opern im Revaler (Tallinner) Theater. – Das deutschprachige Theater im baltischen Raum 1630–1918. Frankfurt am Main, 1997
• Von der Wandertruppe zum ständigen Theater. Schwierigkeiten des Übergangs im Tallinner (Revaler) Musiktheater 1795–1809. – Musikgeschichte in Mittel- und Osteuropa. Mitteilungen der internationalen Arbeitsgemeinschaft an der Technischen Universität Chemnitz, Heft 3, Chemnitz, 1998
• Muusikateater – tülikas uurimisobjekt. – Mõeldes muusikast. Tallinn, 2004
• Ooper Tallinna Saksa Teatris 20. sajandi alguses. – Muusikaelu Eestis 20. sajandi algupoolel. Eesti Muusikaloo Toimetised 7, 2005
• Tallinna Muusikaühingu kujunemine ja tegevus kontserdielu korraldamisel 1835–1845 (koos Tiinamai Keskpaigaga). – 19. sajandi muusikaelu Tallinnas. Eesti Muusikaloo Toimetised 9, 2009
• National Identity Embedded in an International Art Form: The Role of Opera in Estonian Culture. – Global Changes − Local Stages. Amsterdam, New York, 2009
• Der Ring des Nibelungen im Baltikum  – Richard Wagners Der Ring des Nibelungen. Europäische Traditionen und Paradigmen. Regensburg.. – Schriften der Europäischen Musiktheater-Akademie 8, 2010
• Tallinna Saksa Teater eri kultuuride ristumispunktis. – Eesti Draamateatri maja 100. Tallinn, 2010
• Helju Taugi mõttemaailm. – Muusikast võlutud. Helju Tauk. Tartu, 2010
• Das Musiktheater Richard Wagners und die deutschbaltische Identitätsfindung. – Musikleben des 19. Jahrhunderts im nördlichen Europa. Strukturen und Prozesse/19th-Century Musical Life in Northern Europe. Structure and Processes. Hildesheim, Zürich, New York, 2010
• Der deutschbaltische Literatenstand und die städtische Musikkultur im 19. Jahrhundert – Musik – Stadt. Traditionen und Perspektiven urbaner Musikkulturen. Bd. 1. Traditionen städtischer Musikgeschichte in Mittel- und Osteuropa. Leipzig, 2011
• Performative Elements and Sources. Verdi and Wagner in a Nineteenth-century City Theatre. – Opera on the Move in the Nordic Counties during the Long 19th Century. Helsinki, 2012
• Jüri Reinvere ooper „Puhastus” kultuuri-, teatri- ja muusikateaduslikus perspektiivis (koos Anneli Saroga). – Res musica 5, 2013
• „Uut ülestõusmist saksa vaimule ...”: Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal (koos Toomas Siitaniga). – Res musica 6, 2014
• Ähmastuvad piirid (koos Ott Karuliniga). – Teatrielu 2014
• Händelist Schönbergini, sekka ka Paisiellot – Berliini ooperihooajast 2014/15 (koos Harry Liivrannaga). – Muusika 12, 2015
• Kotzebue als Förderer der professionellen Bühne in Reval (koos Heidi Heinmaaga) – August von Kotzebue im estnisch-deutschen Dialog. Hannover, 2016

Kirjandus

• N. Araste. Persona grata. Kristel Pappel. – Teater. Muusika. Kino 1992, 2
• K. Pappel jt. Veljo Tormis noorte muusikateadlaste pilgu läbi. Intervjueerinud U. Lippus. – Teater. Muusika. Kino 1995, 5
• V. Paalma. Väljakaevamisi Tallinna teatriloos. – Sirp ja Vasar, 6. juuni 1997
• L. Epner. Raamat ooperiteatrist Tallinnas. Kristel Pappeli doktoriväitekirjast „Ooper Tallinnas 19. sajandil”. – Teater. Muusika. Kino  2004, 3
• L. Tormis. Ooper kui teater. Kristel Pappeli uurimusest „Ooper Tallinnas 19. sajandil”. – Muusika 2004, 3
• T. Siitan. Kristel Pappel. Ooper Tallinnas 19. sajandil: väitekiri muusikaajaloost. – Akadeemia  2004, 4
• K. Pappel, H. Liivrand. Momentvõte muusikateatri suundadest. Intervjueerinud A. Schaper. – Muusika 2014, 8/9
• T. Lang. Valikute vahel. – Mari 2015, 4
• K. Pappel, H. Liivrand. Kotzebue, Eesti-Saksa lambipirn. Intervjueerinud A. Sakova. – KesKus 2016, 6

Välislinke

• Kristel Pappel Eesti teadusinfosüsteemis ETIS
• Jutusaade. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2012)
• MI. Millimeetrite mäng . – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2016)

ETBL, 2000 (I. Sillar), täiendatud 2017 (T. Mattisen)