Helju Tauk (õieti Helju-Liidia; 1950–59 Kolk; 29. III 1930 Tartu – 4. VI 2005 Tallinn), pianist, muusikateadlane ja pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu (1966) ja Eesti Teatriliidu liige (1980). Isa raamatupidaja. Olnud 1951–59 abielus Udo Kolgiga. Poeg Madis Kolk.

Lõpetas 1947 Valga 1. keskkooli, 1950 klaverierialal Tartu Muusikakooli (Aleksandra Semm-Sarve klass) ja 1962 muusikateaduse alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (juhendaja Leo Normet). Õppis 1949–52 ühtlasi Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat.

Olnud 1947–48 teatris Säde, 1948 ja 1953–57 Tartu Muusikakoolis ning 1952–52 ja 1957–61 Tallinna Muusikakoolis, ühtlasi 1957–62 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kontsertmeister. Töötas 1961–75 ja 1976–2004 Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1964–75 ja 1982–2001 ka Eesti Muusikaakadeemias muusikaajaloo ja kammeransambli pedagoogina, ühtlasi 1993–97 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi  ja 1993–95 Kunstiinstituudi muusikaajaloo õpetajana. Vallandati 1975 ebaseaduslikult NSVL Riikliku Julgeolekukomitee nõudel pedagoogitöölt. Oli 1975–82 Estonias kontsertmeister.

Esinenud ansamblistina, kauasteks partneriteks Ines Rannap, Mare Teearu, Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett jpt ning kõrghetkeks koostöö Jevgeni Nesterenkoga Mart Saare 100. sünniaastapäeva kontserdil (1983). Tegutsenud aastaid lektorina Kultuuriülikoolis ning andnud 1984–2003 Eesti Kontserdis üle 800 loengkontserdi umbes 300 koolis. Muusikateadlasena uurinud ja tutvustanud eeskätt eesti heliloomingut (Veljo Tormis, Eino Tamberg, Hillar Kareva, Eduard Oja jpt), koostanud raadio- ja telesaateid, avaldanud artikleid.

Riigivapi IV klassi orden (1997), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali auhind (2005).

2007 asutati Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Helju Taugi allfond, mis aastast 2008 annab välja noore muusiku stipendiumi.