Roosapelikan ehk pelikan

pelikanlased (Pelecanidae; ingl pelicans, vn пеликановые), veelindude sugukond pelikaniliste seltsist; 1 perekond ja 6 liiki. Pelikanlastel on lühikesed jalad, suur jässakas keha, tugevad laiad tiivad ja hiiglaslik nokk. Kael pikk. Kurgupaun on väga mahukas ja veniv, sinna talletavad nad püütud kalad. Jalad lühikesed ja jämedad, varustatud ujulestadega. Lendavad ja ujuvad hästi. Lendu tõusevad veelt pärast lühidat hoojooksu; lennu ajal hoiavad kaela S-moodi kõveras.

Elutsevad kolooniatena parasvöötmes ja troopikas rannikul või suurtel siseveekogudel. Kuna pelikanlaste luudes ja naha all on palju õhuruume, on neil raske sukelduda ja nad püüavad saagi peamiselt madalveest. Kalastavad suurte salkadena ja organiseeritult. Suured pelikanilised pesitsevad maas, väheldasemad puude otsas. Kurnas on 2–3 muna, neid hauvad ja poegi hooldavad mõlemad vanalinnud. Pojad on koorudes paljad ja pimedad. Aeg-ajalt täheldakse kolooniate kadumist ühtedel veekogudel ja nende teket teistel, sel võib olla mitmeid põhjusi, näiteks muutused kalastikus. Osa liikide arvukus on aga hakanud ohtlikult vähenema, nii on maailma punasesse raamatusse ohualdiste liikide kategooriasse kantud käharpelikan (Pelecanus crispus) ja täpiknokk-pelikan (Pelecanus philippensis).

Roosapelikan ehk pelikan (Pelecanus onocrotalus) on doonorluse sümbollind. 

• Eestis on roosapelikani kohatud eksikülalisena. Kokku on tehtud 5 vaatlust, viimane 2008. aastal.

Välislingid

• Pelikanlased veebisaidil Animal Diversity Web (inglise keeles)
• Pelikanlastest veebisaidil National Geographic (inglise keeles)

EE 7, 1994; muudetud 2011