Penuja õigeusu kirik
Penuja õigeusu kiriku varemed
Penuja Kõikide Pühakute kirik, asub Viljandi maakonnas, Abja vallas, Penuja külas.
Kiriku ehitamise aluseks oli arhitekt G. Scheli 1871. aastal valminud tüüpprojekt, mille järgi on ehitatud mitmeid teisigi õigeusu kirikuid (Kõpu, Uruste ja Tuhalaane kirik Pärnumaal, Ööriku ja Leisi kirik Saaremaal jt.). Pühakoda valmis 1873 ja õnnistati 28. IX 1875.
Kreeka risti kujulise põhiplaani, ilma kellatornita, nelitise kohal kõrguva kesktorni ja nelja väiksema torniga kirik on ehitatud maakividest ning osaliselt kaetud krohviga. Kõik tornid on oktagonaalsed ja sibulkuplitega. Hoone on traditsiooniline, neljaosalise lahendusega (eeskoda, kogudusesaal, nelitis ja altariruum) ning kaunistatud puidust tasalagede, peegelvõlvide ja sepisdetailidega. Kiriku sisutus ja ikonostaas on hävinud.
Kiriku hoone on imposantne ja suursugune kreeka risti kujulise põhiplaaniga hoone, millel puudub üldiselt levinud läänesissepääsu kohal kõrguv kellatorn. Nelitise kohal on võimas lai ja kõrge kuppel, mille tippu troonib väiksem sibulkuppel. Keskkupli suursugusust rõhutavad veelgi selle neljas nurgas paiknevad nurgatornid, mille kuplid on keskkupliga samasugused, kuid vähendatud vormis. Nii hoone peaportaal kui ka aknad on lahendatud ümarkaarsetena, selgelt äratuntavaks teeb projekti lisaks kuplite lahendusele ka peaportaali kohal paiknev kolmiknišš. Suursugusust lisab kõrge sokkel. Eksterjöörile lisab mänglevat ja veidi barokset ilmet maakivist seinapindade vastandamine krohvitud nurgakettidele ja akende ning uste raamistustele ja laiale karniisile.
Kirikuga samal ajal valmisid ka maja preestritele ja preestri abidele ning kiriku kõrval avati õigeusu kihelkonnakool.
Kirik ehitati esimese eestlasest mõisniku Peeter Widriksi maadele, kes ostis Penuja mõisa 1870. aastal.
Kogudus
Penuja kogudus (kandis algselt Halliste nime) iseseisvus 1851 Karksi-Nuia kogudusest. Kuni kirikuhoone valmimiseni peeti teenistusi kasarmutes ja teistes hoonetes. 1890 oli liikmeid 1224 ja 1938 382. Kirik tegutses pühakojana 1964. aastani, mil Penuja kogudus ühines majanduslikel kaalutlustel Karksi-Nuia kogudusega. Koguduse hingekarjaseks oli 1938–40 Martin Raid (1884–1949), 1949–52 Kosma Laredei (1880–1954), 1953–64 Viktor Lind (1912–92). 1964–79 oli Penuja kirik kasutusel Nikolai Leismani (1862–1947; Petseri piiskop, kloostriülem ja Petseri vaimuliku seminari rektor, 1944 lühikest aega EAÕK ülempiiskop) hauakabelina. Pärast hauarüüstamist maeti Leisman ümber Penuja kalmistule. Kirik kuulub Abja vallale.
Kasutatud kirjandus
- H. Grosberg. Tornikell minu külas – Penuja Kõikide Pühakute Kirik. – Sakala kalender 2011. Viljandi, 2010
- L. Lainvoo. Pärnumaa õigeusu kirikute ikonostaasid 1860. ja 1870. aastatel. Magistritöö. Tallinna Ülikool ajaloo instituut. Tallinn, 2011
- Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel. – Viljandi Muuseumi toimetised III. Viljandi, 2013
Loodud 2013
 |
