Karksi-Nuia õigeusu kirik

Karksi-Nuia õigeusu kirik

Karksi-Nuia õigeusu kirik, õieti Karksi-Nuia Püha Aleksei kirik, asub Viljandi maakonnas Karksi vallas Karksi-Nuial. Kivist kirik on ehitatud 1868. aastal ja see on pühitsetud 14. sajandil elanud Püha Aleksei ehk Moskva metropoliit Aleksiuse auks (3. X 1876). Arhitekt A. N. Edelson. Samasuguse projekti järgi on ehitatud ka Kalli, Uduvere ja Vändra õigeusu pühakojad.

Arhitektuur

Karksi-Nuia kirik on historitsistlik, traditsioonilise plaanilahenduse, kellatorni ja apsiidiga piklik, ristkülikukujulise põhiplaaniga krohvitud paekivihoone. Lääneotsas eendub neljatahulisel alusel kahekasatahuline ümarkaarte ja ümmarguste aknaavadega kellatorn, millel on plekist telkkiiver. Väiksem kaheksatahuline telkkiivriga torn on pikihoone altaripoolses otsas. Tagasihoidliku lahenduse ja rõhtsa laega kirikusaalis paikneb kaherealine historitsistlik peamiselt hallikate-sinakate toonide ning kuldsete raamistustega lihtne ikonostaas. Lisaks traditsioonilistele apostlitele, kiriku nimipühakule ja Nikolai Imetegijale on sellel kujutatud Kiievi vagad munk-pühakud.

Kogudus

Karksi-Nuia õigeusu kirikut kasutab Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus, mis on asutatud 1847. aastal usuvahetusliikumise ajal Vene Õigeusu Kiriku püha Sinodi ukaasiga. Esialgselt peeti jumalateenistusi Karksi mõisa ruumides. 1851. aasta lõpus koliti Vana-Kariste mõisa sõjaväe kortermajja, 1853–68 asus kogudus taas Karksi mõisas. Oma pühakoja sai kogudus 1868. 1890 oli koguduses 3197 ja 1938 2229 inimest. 1892 valmis Nuia alevis oma koolimaja. Oma preester oli kogudusel aastani 1952, pärast seda on olnud hooldajavaimulikud.

Koguduse esimeseks hingekarjaseks oli Kiprian (Karl) Sarnet [1847–49, esimesi eesti soost õigeusu vaimulikke], 1849–57 Nikolai Tsvetkov (1828–74), 1881–93 Nikolai Tsvetkov (1855–1940, eelmise poeg), 1903–08 Aleksander Paulus (1872–53; EAÕK peapiiskop (1920–23) ja metropoliit (alates 1923, aastast 1944 eksiilis), 1941–49 Peeter Vainola (1902–74), 1952–92 Viktor Lind (1912–92), 1992–2007 hooldas kogudust Tartumaa praost ülempreester Johannes Keskküla, 2007–09 munkpreester Ott Ojaperve (praegune Tartu piiskop Eelija) ning seejärel praost preester Miikael Raissar.