Peterson, Otto

Otto Peterson (15. V 1880 Kadaka küla, Vändra vald – 17. III 1929 Tallinn), näitejuht, näitleja ja kriitik. Ernst Peterson‑Särgava vend. Isa õpetaja.

Lõpetas Põltsamaa Aleksandri linnakooli, Gatšina õpetajate seminari ning 1909 Peterburis Konstantin Varlamovi ja Jevtihhi Karpovi teatrikursused. Töötas 1895–97 Kadakal ja 1900–09 Peterburi Eesti Haridusseltsi koolides õpetajana (1903–09 III kooli juhatajana), juhtis 1903–16 (vaheaegadega) Peterburi eesti seltside (peamiselt Ustavuse) teatritegevust, toimetas 1909 Tallinnas ajalehte ja korraldas teatrikursusi, oli 1919–20 Draamateatri lavastaja ja kunstiline nõuandja, lõpetas 1925 3‑aastase kursuse Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ning töötas aastast 1926 Eesti Maapangas. Tõlkinud näidendeid (Gogoli „Revident”), avaldanud teatrikriitikat, esinenud deklamaatorina.

Lavastusi

• Tšehhovi Karu (1903, mängis Smirnovi) ja Juubel (1904)
• Ibseni Kummitused (1906)
• Kitzbergi Tuulte pöörises (1906)
• Koidula Säärane mulk (1908 ja 1920, mängis Mäeotsa Peetrit)
• Rahmaninovi Aleko (1908)
• Gogoli Revident (1908, mängis Linnaülemat)
• Vilde Tabamata ime (1913) ja Pisuhänd (1914, mängis Sandrit)
• Tolstoi Pimeduse võimuses (1919, mängis Nikitat)

Osi

• Pistola (Canthi Murdvargus, 1903)
• Bessudnõi (Ostrovski Käidaval kohal, 1909)
• rätsep Õhk (Kitzbergi Rätsep Õhk ja tema õnneloos, 1911)

Helikandjaid

• The Baltic Discography, lk 13, 14

Kirjandus

• Otto Peterson surnud. – Kaja, 19.märts 1929
• Otto Peterson surnud. – Päevaleht, 20. märts 1929
• P. Põldroos. Tähtsamaid etappe eesti teatri arenguloos. – Eesti Nõukogude Teater. Almanahh II. Tallinn, 1956
• V. Samoilov. Peterburi eesti seltside teatritegevus 1873–1917. Tallinn, 1991