Eesti Aleksandrikooli hoone Kaarlimõisas (Põltsamaa Ametikool)

Eesti Aleksandrikool, lühendatult EA (õieti Eesti Aleksandri linnakool), Eesti rahvusliku liikumise keskne üritus, mille eesmärk oli eestikeelse kõrgema rahvakooli asutamine. See mõte tekkis 1860. aastate alguses Viljandimaal Paistu ja Tarvastu kihelkonna rahvakooliõpetajate ja talupoegade seas (Jaan Adamson, Hans Wühner jt). Kavandatava kooli nimetus tulenes sellest, et sooviti tähistada Aleksander I ajal toimunud Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise 50 aasta juubelit. Viljandimaalasi toetasid haritlased Jakob Hurt, Johann Köler jt, nende vahendusel saadi 1869 keisrilt luba uue kooli jaoks raha koguda. 1871 valiti EA peakomitee, mille presidendiks sai J. Hurt, ning kujunes välja ülemaaline abikomiteede võrk (kokku 146 abikomiteed). Kogumistöö toimus põhiliselt nn korjamisraamatutega, annetusi saadi nii rikastelt kui ka vaestelt. 1888. aastaks oli kooli avamiseks vajalik summa koos (u 100 000 rubla). Korjanduse käigus selgitati emakeelse kooli vajadust, sest kirikutegelased ja aadlikud olid kooli vastu. EA peakomitee ja abikomiteede suurkoosolekud Tartus kujunesid omamoodi rahvaesinduseks. 1880. aastate alguses tekkisid EA tegelaskonnas lahkhelid, vaieldi kooli tüübi (päevakorral oli ka eestikeelse keskkooli rajamise mõte) ja kuratooriumi koosseisu üle, vaidlustes kajastus rahvuslikus liikumises osalenud rühmitiste võimuvõitlus. Tülide haripunkt oli J. Hurda tagandamine presidendi kohalt 1883. Nii J. Hurt kui ka vastasleeri juht  Mihkel Veske pöördusid õigluse jaluleseadmiseks tsaarivõimu poole. 1884 sulgesid võimud peakomitee ja kõik abikomiteed, kooliasjadega hakkas tegelema 25-liikmeline komisjon. Abikomiteed said taas tegutsemisloa, kuid korjanduse hoog vaibus. 1888 avati Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas EA nime kandev venekeelne linnakool, kus siiski säilis eestimeelsus: eesti keel oli õppeaine ja ka põllutööd õpetati eesti keeles. Kool suleti 1906. 

Kirjandus

• Jakob Hurda kõned ja avalikud kirjad. Tartu, 1939
• H. Kruus. Eesti Aleksandrikool. Tartu, 1939

EE 12, 2003