Pettai, Ferdinand

Ferdinand Pettai (12. V 1888 Kaagjärve vald – 20. I 1976 New York), näitleja ja näitejuht. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Vanemad talunikud.

Lõpetas Valga linnakooli, õppis 1908–10 Peterburis A. Zaslavski muusika‑ ja draamakoolis L. Suvorini juures laulmist, täiendas end 1922–23 Berliinis ja Pariisis. Mängis 1910–12 Vanemuises, 1912–13 Peterburi eesti seltsides, 1913–14 Endlas, 1914–15 Sädemes ja 1915–31 Vanemuises, oli 1931–34 Haridusliidu näitekunsti konsultant, 1934–35 Narva Teatri, 1936–38 Sädeme ja 1938–43 Kandle juht. Lavastas ka operette. Põgenes 1944 Rootsi, elas hiljem USA‑s.

Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk (1936).

Osi

  • Voegeland (Ibseni Seltskonna toed, 1910)
  • Plötz (Sudermanni Jaanituli, 1911)
  • Ernst Bülau (Philippi Kibuvitsatee, 1913)
  • Muru Mikk (Koidula Saaremaa onupoeg, 1915 Vanemuises)
  • Dobtšinski (Gogoli Revident, 1916)
  • Lõoke (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1916, 1922 ja 1926)
  • Vang (Offenbachi Pericola, 1920)
  • Basil (Lehári Krahv Luxemburg, 1921)
  • Dovre‑vana (Ibseni Peer Gynt, 1927)
  • Guildenstern (Shakespeare’i Hamlet, 1928)
  • Hista Koleti (Stolzi Daam lillas, 1929)
  • Kaleb (Dickensi Kilk koldel, 1930)
  • Zjablikov (Bulgakovi Uus maja, 1941)

Lavastusi

  • Bromme Marion (1925)
  • O. Strausi Viimne valss (1925)
  • Raudsepa Vedelvorst (1934)
  • Ábrahámi Viktooria ja tema husaar (1934)
  • Lutsu ja Särevi Tagahoovis (1936)
  • Mälgu ja Särevi Õitsev meri (1936)
  • Wuolijoki Niskamäe naised (1937)
  • Jotuni Mehe küljeluu (1939)
  • Gorki Vassa Železnova (1940)
  • Lehári Krahv Luxemburg (1951 Eesti Pagulasteatris Rootsis)

Kirjandus

  • O‑s. Operett Tartus.Euroopa Elu 1922, 1
  • J. P. Teater. Potasch ja Perlmutter. – Postimees, 21. veebruar 1924
  • Näitelava inimesed: Ferdinand Pettai. [Intervjuu]. – Postimees, 2. september 1925
  • J. P. F. Pettai 15-aastase lavategevuse juubelil. – Postimees 3. november 1925
  • Näitejuhi Ferdinand Pettai veerandsajane juubel. – Teater 1935, 7
  • F. Pettai 25-a. lavajuubel. [Intervjuu]. – Päevaleht, 2.november 1935
  • Teatrite töömailt. Narva teater. – Teater 1935, 8
  • „Kandle” teatris algab töö. – Postimees, 15. august 1942
  • E. Türk. Sinilindu püüdmas. Tallinn, 1964
  • Näitekunstnik F. Pettai 85. – Vaba Eesti Sõna, 24. mai 1973
  • Eesti lavade suurim koomika meister. Intervjueerija K. T. – Vaba Eestlane, 27. juuli 1973
  • K. Taniloo‑Tekkel. Ferdinand Pettai. In memoriam. – Vaba Eestlane, 19. veebruar 1976
  • R. Pettai. Ferdinand Pettai 125. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 15. mai 2013

Arhiivimaterjale

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T298

Välislink

  • Ferdinand Pettai Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti isikute andmebaasis

Ernst Bülau – Ferdinand Pettai. Philippi „Kibuvitsatee”. (Endla, 1913)

Vang – Ferdinand Pettai. Offenbachi „Pericola“ (Vanemuine, 1920)

Krahvinna Stasja Kokosova – Anna Tamm, Vürst Basil Basilovitš – Ferdinand Pettai. Lehári „Krahv Luxemburg”. (Vanemuine, 1921)

Stelka – Ida Suvero, Hista Koleti – Ferdinand Pettai. Stolzi „Daam lillas” (Vanemuine, 1929).

Teenijatüdruk – Elsa Jõgi, Bertha – A. Raabe, Elise Sisask, Kaleb Plummer – Ferdinand Pettai. Dickensi „Kilk koldel” (Säde, 1930).

Manefa – Marie Ilves, Zjablikov – Ferdinand Pettai, Serafima – Adele Randoja. Bulgakovi „Uus maja”. (Võru Kannel, 1941)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2017