Särev, Andres

Andres Särev (8. II 1902 Paistu küla, Heimtali vald – 18. III 1970 Tallinn), lavastaja, näitleja ja dramatiseerija. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1945). Vanemad talunikud. Oli aastast 1940 abielus Anna Säreviga.

Õppis 1914–17 Paistu kihelkonnakoolis, 1919–22 Viljandi õhtukoolis, 1920 ja 1922 Karl Jungholzi ning 1925–26 Paul Sepa lavakunstikursustel. Töötas 1919–23 Viljandi-Pärnu Rahukogu prokuröri kantseleis, 1922–26 Ugalas ja 1923–25 ühtlasi Viljandi ajalehe Sakala toimetuses, 1926–28 Endlas, 1928–30 Pärnu Töölisteatris, 1930–40 Tallinna Töölisteatris, 1939–49 Estonias (1942–44 direktorina), 1949–68 Draamateatris ning 1968–70 lavapraktika õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Mänginud filmis („Elu tsitadellis”, 1947, Lenfilm; „Jääminek”, 1962, „Viini postmark”, 1967, mõlemad Tallinnfilm). Dramatiseerinud üle 40 romaani ja jutustuse (A. H. Tammsaare, O. Luts, E. Vilde, A. Mälk), kirjutanud balletilibretosid („Kalevipoeg”, 1945, „Tiina”, 1950), teatrialaseid artikleid ja „Kunstilise isetegevuse näitejuhi käsiraamatu” (1960).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1947). Nõukogude Eesti preemia 1950. Tallinnas asub tema kortermuuseum (Tina 23–13, Teatri- ja Muusikamuuseumi filiaal).

Lavastusi

Nikolai Goldschmidt, Herbert Tamm, Andres Särev; muusikajuht, kunstnik ja lavastaja Willneri ja Reicherti „Kolme neitsi kodu”, Tallinna Töölisteatri lavastuse juures 1935.

Lavastaja Andres Särev proovis, vasakult: Katrin Välbe, Linda Reial, Hugo Malmsten, Oskar Põlla. Shakespeare’i „Othello“. (Tallinna Töölisteater, 1936)

Bornhöhe ja Trilljärve Tasuja (1924, mängis Jaanust (Tasujat))
Schilleri Röövlid (1924, mängis Karl Moori)
Raudsepa Kohtumõistja Simson (1925, vabaõhuetendus, mängis Simsonit)
Andrejevi Inimese elu (1928 Pärnu Töölisteatris)
Wilde’i Salome (1928 Pärnu Töölisteatris, mängis Herodest)
Kivi Nõmmekingsepad (1928 Pärnu Töölisteatris, 1934, 1941 ja 1960)
Lope de Vega Naiste mäss (1928 Pärnu Töölisteatris ja 1933)
Jakobsoni ja Särevi Vaeste-Patuste alev (1929)
Tretjakovi Möirga, Hiina! (1932, mängis Sõjalaeva kaptenit)
Mälgu Vaese mehe ututall (1932)
Molnári ja Särevi Pál-tänava poisid (1932 Draamateatris)
Lutsu ja Särevi Tagahoovis (1934, 1955 ja 1963)
Vaiguri Kraavihallid (1935)
Ibseni Peer Gynt (1935, mängis Peeri, ja 1941)
Tammsaare ja Särevi Härra Mauruse I järgu koolis (1935 Draamateatris)
Vilde ja Särevi Mäeküla piimamees (1934, Vanemuises 1935) ning Mahtra sõda (1936)
Korneitšuki Platon Kretšet (1936, mängis Platoni)
Gailiti ja Särevi Toomas Nipernaadi (1936 Draamateatris ja 1939 Tallinna Töölisteatris)
Tammlaane Valge lagendik (1936)
Shakespeare’i Othello (1936, mängis Othellot, ja 1949 Estonias)
Shakespeare´i Romeo ja Julia (1938, mängis Mercutiot)
Tammsaare ja Särevi Kõrboja peremees (1937 Draamateatris)
Lutsu ja Särevi Tootsi pulm (1937) ning Sügis (1939 Tallinna Töölisteatris)
Čapeki Ema (1938 Estonias)
O’Neilli Anna Christie (1939)
Shakespeare’i Windsori lõbusad naised (1939 Tallinna Töölisteatris ja 1948 Vanemuises)
Tammsaare ja Särevi Põrgupõhja uus Vanapagan (1940 Tallinna Töölisteatris)
Gorki Vassa Železnova (1940 Estonias)
Vilde Side (1940 Estonias)
Shakespeare’i Tõrksa taltsutus (1940 Estonias)
Gorki ja Särevi Ema (1941)
Kitzbergi Libahunt (1941 ja 1954)
Molière’i Tartuffe (1941 ja 1965)
Tammsaare ja Särevi Elu ja armastus (1942)
Shakespeare’i Nagu teile meeldib (1942) ning Mida soovite (1943)
Vilde Tabamata ime (1942)
Shakespeare’i Hamlet (1945)
Raudsepa Rotid (1946)
Jakobsoni Elu tsitadellis (1946, mängis doktor Miilast)
Rostand’i Cyrano de Bergerac (1947)
Ostrovski Hundid ja lambad (1948)
Hindi Kuhu lähed, seltsimees direktor? (1949 Draamateatris)
Lācise ja Sauleskalnsi Kaluri poeg (I 1950, II 1952)
Lope de Vega Tantsuõpetaja (1951)
Gorki Päikese lapsed (1953)
Jakobsoni Vana tamm (1955)
Hindi ja Särevi Tuuline rand (1951) ja Kaugatoma kuningas (1955)
Tammsaare ja Särevi Pankrot (1950 ja 1964), Vargamäe (1951, 1958 ja 1966) ning Vargamäe vanad ja noored (1959)
Raudsepa Põrunud aru õnnistus (1957)
Lutsu ja Särevi Suvi (1960) ja Tootsi pulm (1961)
M. Raua Suveöö ilmsi (1961)

Osi

Oidipus (Sophoklese ja Hofmannsthali Kuningas Oidipus, 1923, vabaõhuetendus)
Turkka (Pakkala Parvepoisid, 1923)
Esko (Kivi Nõmmekingsepad, 1924 Pärnu Töölisteatris ja 1934)
Kaarel (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1924)
Wilhelm Tell (Schilleri Wilhelm Tell, 1925)
Piibeleht (Vilde Pisuhänd, 1929, Tallinna Töölisteatris 1930)
Abram (Katajevi Nelinurk sõõris, 1930)
Satin (Gorki Põhjas, 1931)
Volmer Vomm (Kitzbergi ja Simmi Kosjasõit, 1932)
Bachelet (Pagnoli Kuulsusega kaubitsejad, 1933)
Jegor Bulõtšov (Gorki Tormi eel, 1933)
Peer Gynt (Ibseni Peer Gynt, 1935)
Sokrates (Morstini Xanthippe kaitseks, 1940 Tallinna Töölisteatris)

Kirjandus

L. Soonpää. Eesti NSV teeneline kunstnik Andres Särev. Tallinn, 1967
O. Kuningas. Andres Särev. Tallinn, 1977
A. Särev. Andres ja Anna. Andres Särevi kirjad abikaasa Annale. Koostaja A. Voitka. Tallinn, 2012
„Mäeküla piimamees” „Töölisteatris”. – Uudisleht, 2. märts 1934
O. Kurmiste. Andres Särev juubeldab. – Töölisteater 1936, 1
Andres Säreviga vestlemas. [Intervjuu]. – Teater 1936, 7
Andres Särevi juubelietendus: [Othello]. – Päevaleht, 24. november 1936
A. Adson. Vilet ja loorbereid. Tartu; Tallinn,1938
Siil. Andres Särev. – Esmaspäev, 17. september 1938
A. S. Tootsi lugude dramatiseeringuist. – Sakala, 17. mai 1939
A. Särev, W. Mettus. Gorki-Särevi „Ema” ümber. – Teater ja Muusika 1941, 3
H. Vaag. Andres Särev 60-aastane. – Rahva Hääl, 8. veebruar 1962
P. Kilgas. Lavastaja, näitleja, dramaturg. – Sirp ja Vasar, 9. veebruar 1962
[Nekroloog]. – Sirp ja Vasar, 20. märts 1970
O. Kuningas. A. Särevi panusest Pärnu teatriellu. – Pärnu Kommunist, 28. märts 1970
M. Oja. Näitleja, lavastaja, dramaturg. – Kodumaa, 2. veebruar 1972
K. Haan. Andres Särev lavakirjanduse rikastajana. – Noorte Hääl, 8. veebruar 1972
E. Piir. Andres Särev nii ja teisiti. – Edasi, 11. veebruar 1972
J. Riisalo. Andres Särev ja Viljandi. – Tee Kommunismile, 12. veebruar 1972
L. Kirepe. 75 aastat Andres Särevi sünnist. – Sirp ja Vasar, 11. veebruar 1977
A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
M. Valter. Keda armastas Tallinna publik? – Teater. Muusika. Kino 1991, 7
J. Järvet. 1940-ndate lõpp, 1950-ndate algus Eesti teatrielus. Intervjueerinud R. Neimar. – Teater. Muusika. Kino 1994, 8/9
M. Tuuling. Instseneering eesti kutselises teatris 1920-1940. – Eesti kultuuriloost 20. sajandi esimesel poolel. Tallinn, 1995
P. Kruuspere. Estonia sõnateater. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Tallinn, 2007

Arhiivimaterjale

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T429

Välislink

E. Einmann. Andres Särev (1962, portreemaal) Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kodulehel

Pasunapuhuja – Helmut Vaag, Propotei – Jussi Romot, Jegor Bulõtšov – Andres Särev, Sobunova – Herta Karjamees. Gorki „Tormi eel” („Jegor Bulõtšov ja teised”). (Tallinna Töölisteater, 1933)

Peer Gynt – Andres Särev, ema Åse – Anna Tamm. Ibseni „Peer Gynt”. (Tallinna Töölisteater, 1935)

Desdemona – Linda Reial, Othello – Andres Särev. Shakespeare’i „Othello”. (Tallinna Töölisteater, 1936)

ETBL, 2000 (P.-R. Purje); täiendatud 2017

Galerii