Pinna, Netty
Netty Pinna (Anette‑Elise; aastani 1908 Adler, pseudonüüm neiu Võsu; 28. VI 1883 Simuna, Avanduse vald – 28. IV 1937 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu liige (1934). Isa sepp. Liddy Adleri õde, Signe Pinna ema. Oli abielus Paul Pinnaga.
Lõpetas 1898 Nielaseni saksa tütarlastekooli, õppis 1908 Berliinis Emmanuel Reicheri teatrikursustel. Alustas lavategevust 1903 Estonias ja töötas 1906–36 (vaheajaga) samas ning 1921–22 Draamateatris, mängis 1906 ka saksa suveteatris. Teeneline näitleja (1936).
Osi
- Anna (Gorki Põhjas, 1903)
- Tatjana (Tšehhovi Juubel, 1906 asjaarmastajate Estonias)
- Marta Adson (Metsanurga Päikese tõusul, 1906 kutselises Estonias)
- Elga (Hauptmanni Elga, 1906)
- Jo (Heijermansi Lootus õnnistus peale, 1906)
- Elise (Sudermanni Õnnenurk, 1907)
- Luise (Schilleri Salakavalus ja armastus, 1909)
- Marguerite (Dumas’ Kameeliadaam, 1909)
- Desdemona (Shakespeare’i Othello, 1910)
- Rose (Hauptmanni Rose Bernd, 1910)
- Marie (Bahri Kontsert, 1910)
- Lona Hessel (Ibseni Seltskonna toed, 1911 ja 1918)
- Helena (Dumas’ Kean, 1911 ja 1916)
- Gina (Ibseni Metspart, 1912)
- Viwie (Shaw’ Proua Warreni amet, 1912)
- Liisa (Tolstoi Elav laip, 1912 ja 1928)
- Lilli (Vilde Tabamata ime, 1913 ja 1925)
- Madli (Hauptmanni Põhjavajunud kell, 1913)
- Matilde (Vilde Pisuhänd, 1914, 1917 ja 1931)
- Elina (Numersi Elina surm, 1915)
- Violet (Shaw’ Inimene ja üliinimene, 1916)
- Jo (Heijermansi Lootus õnnistusele, 1917)
- Agnes (Vilde Side, 1917)
- Chatrine (Sardou Madame Sans-Gêne, 1918)
- Krutšinina (Ostrovski Süüta süüdlased, 1918)
- Titania (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1919)
- Varja (Tšehhovi Kirsiaed, 1919)
- Gertrude (Wilde’i Ideaalne abikaasa, 1920)
- Eunike (Sienkiewiczi ja Sobolštšikov-Samarini Quo vadis?, 1920)
- Giovanna (Maeterlincki Monna Vanna, 1921 Estonias)
- Juudit (Tammsaare Petuulia (Juudit), 1921 Draamateatris)
- Kleopatra (Shaw’ Caesar ja Kleopatra, 1922 Draamateatris)
- Marianne (Molière’i Ihnus, 1923)
- Irma (Raudsepa Demobiliseeritud perekonnaisa, 1924)
- Charlotte (Verneuil’ Karussell, 1924)
- Anna (Galsworthy Inimsõber, 1926)
- Ruth (Raudsepa Kohtumõistja Simson, 1926)
- Alice (Raudsepa Kikerpilli linnapead, 1926)
- Victoria (Maughami Victoria, 1927)
- Tüdruk rohelises (Ibseni Peer Gynt, 1927)
- Annie (Molnári Mäng lossis, 1928)
- Liisa (Tolstoi Elav laip, 1928)
- Mary (Veilleri Mary Dugani protsess, 1929)
- Margaret (Hopwoodi Eeskujulik abielumees, 1929)
- Pussy Angora (Arnoldi ja Bachi Hooldaja, 1930)
- Evelyne Lennox (Galsworthy Tuli, 1931)
- Niina (Franki Niina, 1933)
- Camilla (Raudsepa Salongis ja kongis, 1933)
- Lilly (O’Neilli Oi, noorus!, 1935)
- Anna Andrejevna (Gogoli Revident, 1936)
Kirjandus
- ‑ts. Netty Pinna 15-aastane näitleja juubel. – Päevaleht, 10. aprill 1920
- H. Proua Netty Pinna. – Kaja, 3. aprill 1927
- Netty Pinna juubelietendus. – Kaja, 2. veebruar 1933
- Telefoni-vestlus Netty Pinnaga. Intervjueerinud Ed. Wilde. – Päevaleht, 5. veebruar 1933
- H. V. Netty Pinna surnud. – Waba Maa, 28. aprill 1937
- Netty Pinna surnud. – Uus Eesti, 28. aprill 1937
- A. Adson. Netty Pinna mälestuskontserdiks. – Maa Hääl, 8 aprill 1938
- A. Adson. Vilet ja loorbereid: kakskümmend aastat eesti teatrit jälgimas. Tallinn, 1938
- L. Reiman. Lava võlus. Tallinn, 1960
- H. Pullerits. Netty Pinna 80. juubeliks. – Nõukogude Naine 1964, 7
- K. Saarsen. „Pinnast ei saanud quislingit”. Signe Pinna referaat oma isast. – Eesti Päevaleht (Stockholm), 12. november 1965
- K. Kask. Teatritegijad, alustajad : Eesti teatrilugu – 1917. Tallinn, 1970
- A. Üksip. Mälestused. Tallinn, 1975
- K. Haan. Sajand meie esimeste lavadiivade sünnist. – Teater. Muusika. Kino 1983, 6
- M. Vernik. Vanad lood. Mõistatuslik. – Päevaleht, 10. veebruar 1995
- P. Pinna. Minu eluteater ja teatrielu 1884–1944. Tallinn, 1995
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T300
ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2017