Hubel, Eduard

Eduard Hubel (kirjanikuna Mait Metsanurk; 19. XI 1879 Kärkna vald, Tartumaa – 21. VIII 1957 Tallinn), kirjanik ja kriitik. Kirjanike Liidu asutajaliige (1922). Isa talupidaja.

Õppis 1895–1900 Tartu linnakoolis, lõpetas sama kooli pedagoogilised kursused. Töötas Tartus kantseleiametnikuna ja 1902–04 Võrus algkooliõpetajana, aastast 1906 tegutses Tallinnas ajakirjanikuna: algul Virulase, 1910–20 Tallinna Teataja toimetuses (1917–20 vastutav toimetaja), 1923–24 ajakirja Agu toimetajana ja 1935–37 ajalehe Uus Eesti toimetuses. Pärast Teist maailmasõda oli vabakutseline kirjanik. Aastast 1906 avaldas teatriarvustusi. Kirjutanud näidendeid. Näidendiga „Päikese tõusul” avati 1906 Estonia kutseline teater.

Mälestuskivi Kärknas (1989).

Näidendeid

  • Uues korteris (1908)
  • Vagade elu (1923)
  • Kindrali poeg (1925)
  • Talupoja poeg (1929)
  • Mässuvaim ehk Agulirahvas läheb ajalukku (1931)
  • Sauna Jaan ehk Umbrohu juured (1933)
  • Haljal oksal (1932)
  • C. R. Jakobson (1935)
  • Maret elukoolis (1938)

Kirjandus

  • F. Tuglas. Mait Metsanurk. Tallinn, 1919
  • H. Raudsepp. Mait Metsanurk ja tema aeg. Tallinn, 1929
  • N. Andresen. Mait Metsanurk kuuekümneaastane. – Teater 1939, 7
  • A. Adson. Eduard Hubel lavakirjanikuna. – Varamu 1939, 9
  • A. Säärits. Mait Metsanurk ja ta ühiskondlik-poliitilised näidendid. – Looming 1980, 6
  • P. Kruuspere. Eesti teatrimõtte lugu: Sissejuhatavaid märkmeid. – Akadeemia  2006, 11

Arhiivimaterjale

  • Eesti Kultuurilooline Arhiiv, fond 182

Välislinke

ETBL, 2000 (M. Mauer); täiendatud 2015