Porss, Tiia

Tiia Porss (7. VIII 1954 Kuressaare), näitleja. Eesti Teatriliidu (1984–2013) ja Näitlejate Liidu liige (1993–2013). Vanemad töölised.

Lõpetas 1973 Kingissepa Keskkooli ja 1978 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Töötanud 1978–2004 Vanemuises (aastast 1998 suure maja perenaine), olnud hiljem vabakutseline näitleja. Korraldanud 2008–14 Luke mõisapargi hooaja avaüritusi, sh suvelavastusi.

Osi

• Pearu eit (Tammsaare ja Raidi Me otsime Vargamäed, 1976, diplomilavastus Noorsooteatris)
• Pelageja Lessikova (Rozovi Situatsioon, 1977, diplomilavastus Noorsooteatris)
• Gwendolen Fairfax (Wilde’i Kui tähtis on olla tõsine, 1977, diplomilavastus Draamateatris)
• Amanda Wingfield (Williamsi Klaasist loomaaed, 1977, diplomilavastus Draamateatris)
• Neiu, kes sarnaneb ingliga, ja Neiu, kes ingliga ei sarnane (Arbuzovi Julmad mängud, 1979)
• Ebe Roo (Süvalepa Mehed ja naised, 1979)
• Ruth (Tiksi Lahtihüpe, 1980)
• Leili, Eha ja Laborant (Antoni Laudalüürika, 1980)
• Gustchen (Lenzi ja Brechti Koduõpetaja, 1980)
• Lehm (Kiplingi ja K. Süvalepa Kass, kes kõndis omapead, 1981)
• Marta (O. Antoni Tuulemurd, 1983)
• Raja Teele (Lutsu ja Adlase Suvi, 1984)
• Stjopa (Gorki Barbarid, 1985)
• Pearu eit (Tammsaare ja Kerge Aeg tulla – aeg minna, 1986)
• Klaara‑Vissi (Disney ja Kiho Miki‑Hiir tondilossis, 1988)
• Koor (Elioti Mõrv katedraalis, 1989)
• Ida Põdram‑Tago (Külveti Menning, 1990)
• Lucia (Eelmäe Armastuse nelinurk, 1993)
• Philomena (Highway Me sõidame Torontosse, 1993)
• proua Estman (Karusoo jt Second‑händ, 1994)
• Pamela (Anouilh’ Orkester, 1995)
• Tharmia (Dunsany Jumalate naer, 1996)
• Toatüdruk (Ibseni John Gabriel Borkman, 1996)
• õde Logan (Milleri Sööst kuristikku, 1997)
• Põrgueit (Lepa Vanapagana naisevõtt, 2005, Kaelapuu)

Läuffer – Jüri Lumiste, Gustchen – Tiia Porss. Lenzi „Koduõpetaja”. (Vanemuine, 1980)

Marta – Tiia Porss, Mart – Ao Peep, Künka-Kaarel – Eino Kõiv. (Antoni „Tuulemurd”. Vanemuine, 1983)

Toots – Aivar Tommingas, Kiir – Andrus Allikvee, Teele – Tiia Porss. Lutsu ja Adlase „Suvi”. (Vanemuine, 1984)