Poznjak-Kõlar, Elena

Elena Poznjak-Kõlar (aastani 1960 Jelena Poznjak, hiljem Jelena Kõlar; 24. XI 1936 Uritsk, Leningradi oblast, Vene NFSV), tantsija ja tantsuõpetaja. Eesti Teatriliidu liige (1956). Eesti Balletiliidu liige (1997). Isa ehitusinsener ja metsatehnoloog, ema masinakirjutaja. Aastast 1960 abielus Erich Kõlariga. Poeg helilooja Margo Kõlar.

Lõpetas 1955 Tallinna Koreograafiakooli (Lia Leetmaa klass). Töötanud samast aastast Vanemuises, olnud kauaaegne balletisolist, seadnud tantse operettidele, tegutsenud balletipedagoogina (sh Tartu 5. keskkooli balletiklassides) ja lavastaja assistendina ning1970. aastaist repetiitorina (sh Olomouci ja Kaunase teatris). Vanemuise tantsu- ja balletikooli asutaja 1994 ning samast aastast kooli juhataja. Esinenud paljudes välisriikides nii Vanemuise teatriga kui ka kontsertesinemistel.

Eesti NSV Teatriühingu preemia 1969 ja 1982. Eesti NSV teeneline kunstnik (1969). Eesti NSV rahvakunstnik (1983). Tartu Kultuurkapitali aastapreemia 2007. Rahel Olbrei nimeline auhind 2010. Valgetähe V klassi teenetemärk 2010. Tartu medal 2011. Tartu Tähe teenetemärk 2016.

Osi

  • Colombina (Glieri Vaskratsanik, 1955)
  • Lumehelveste valsi, Lillede valsi ja Hiina tantsu solist ning Klaara (Tšaikovski Pähklipureja, 1955)
  • Esmeralda (Pugni, Drigo ja Vassilenko Esmeralda, 1957)
  • Tiina (Austeri Tiina, 1958 ja 1984, ka Tiina ema)
  • Anitra ja Ingrid (Peer Gynt, Griegi muusika, 1959)
  • Peretütar (Tubina Kratt, 1961)
  • Jeanne d’Arc ja Agnes Sorel (Peiko Orléansi neitsi, 1962)
  • Muusa (Paganini, Rahmaninovi muusika, 1963)
  • Širin (Melikovi Legend armastusest, 1964)
  • Anna (Johann Straussi Ilusal sinisel Doonaul, 1965)
  • Galatea (Sugári Mere tütar, 1965)
  • Neiu (Balletiminiatuurid: Roosivaim, Weberi muusika, 1966)
  • Ööbik (Ööbik, Stravinski muusika, 1967)
  • solist (Kontrastid: Kontsert valges ja Kontsert mustas, Bachi muusika, ning Džäss, Brubecki muusika, 1967)
  • Pääsuke (Morozovi Doktor Ai-ai-ai, 1968)
  • Printsess (Muinasjutud: Bartóki Puuprints, 1969)
  • Ema ja Eula ema (Maalid: Pärlipüüdjad, Yamada muusika, ja Chicago, Rodgersi muusika, 1969)
  • Ester (Austeri Romeo, Julia ja pimedus, 1970)
  • Giselle (Adami Giselle, 1970)
  • donna Anna ja Nele (Miniatuurid: Don Juan jaTill Eulenspiegel, Richard Straussi muusika, 1970)
  • Hämarik (Koit ja Hämarik, Elleri muusika, 1971)
  • Irène (Kuulbergi Mont Valérien, 1972)
  • Piret (Põldmäe Merineitsi, 1974)
  • Sülfiid (Chopiniana, 1974)
  • Aiša (Kara Karajevi Seitse kaunitari, 1974)
  • Valge kameeliadaam ja May Bellfort (Portreed: Kameeliadaam, Liszti muusika, ja Jane Avril, prantsuse šansoonid ja Stravinski muusika, 1975)
  • solist (Eespere Kõrvalised: Fuuriad ja Kodalased, 1979)
  • Zemfira, Daam ballil ja Mariula (Kogani Zemfira, 1981)
  • solist (Benefiss, Mozarti, Chabrier', de Falla, Jonesi jt muusika, 1983)
  • Naine (Kirgastumine: Hüvastijätt, Mahleri muusika, 1985)
  • Linda (E. Kapi Kalevipoeg, 1985)
  • Naine (Eleegia, Martinů muusika, 1988)
  • Kõrtsitantsijanna (Bizet’ Carmen, 1991)
  • Gudule (Pugni, Drigo ja Vassilenko Esmeralda, 1992)
  • Pime naine (Pildi sisse minek: Stravinski Pühitsetud kevad, 1997)
  • Maria ema (Tšaikovski Pähklipureja, 2001)

Kirjandus

  • H. Aassalu. Esitantsija Elena Poznjak-Kõlar. Tallinn, 1995
  • A. Luur. Anitra meeldib talle rohkem. – Edasi, 14. märts 1965
  • J. Poznjak. Hobueesliga Tjan-Sani mägedesse. Intervjueerinud S. Endre. – Nõukogude Naine 1971, 11
  • Jelena Poznjak. [Intervjuu]. – Edasi, 2. september 1973
  • M. Raudar. „Benefiss” „Vanemuises”. – Teater. Muusika. Kino 8, 1983
  • J. Poznjak. jt. Pilk lavalt lavale: [Tiina]. Intervjueerinud A. Põldmäe. –  Sirp ja Vasar, 1. mai 1985
  • J. Poznjak-Kõlar. Vaheküsimustega jutt lavaküpsuse kaitseks. Intervjueerinud H. Aassalu. – Rahva Hääl, 12. mai 1985
  • Jelena Poznjak täna. Intervjueerinud E. Paaver. – Edasi, 21. november 1986
  • L. Tormis. Õrn elujõud. – Sirp ja Vasar, 21. november 1986
  • H. Aassalu. Leidnud oma saare... – Edasi, 21. november 1986
  • E. Ekston, L. Leetmaa, Ü. Vilimaa. „Vanemuise” esitantsijatari juubel. Intervjueerinud H. Aassalu. – Rahva Hääl, 23. november 1986
  • Jelena Poznjak-Kõlar. Intervjueerinud M. Saarna. –  Rahva Hääl, 2. veebruar 1992
  • Elena Poznjak: enese müümine pole minu jaoks. Intervjueerinud E. Linnumägi. – Postimees, 13. september 1995
  • L. Tormis. Esitantsija. – Kultuurileht, 29. november 1996
  • Baleriin Elena Poznjak-Kõlar 65. – Postimees : Tartu, 23. november 2001
  • A. Jõgi. Balletikingad versus muhu vest. – Tartu Postimees, 9. oktoober 2006
  • Vastab Elena Poznjak-Kõlar. Intervjueerinud M. Goltsman. – Teater. Muusika. Kino 2006, 11
  • R. Hanson. Jätkub baleriin Ljalja tähelend. – Tartu Postimees, 26. jaanuar 2007
  • R. Hanson. Balletilegendile kogunes mitu sületäit lilli. – Tartu Postimees, 25. november 2011
  • Balletilegend Elena Poznjak: „Ma ei saa elada ilma oma tööta”. Intervjueerinud A.-M. Rei. – Ramp 2013/14
  • Elena Poznjak-Kõlar 80! – Ramp 2016/17
  • Е. Позняк. Вся жизнь в искусстве. Интервьюировала М. Куснетс. – Вперед, 22 ноября 1986
  • Е. Позняк. Балерина по призванию, женщина вне возраста. Интервьюировала М. Погорелова. – Вести, 8 марта 1997

Välislinke

Phoebus – Ülo Rannaste, Esmeralda – Jelena Poznjak. Pugni, Drigo, Vassilenko „Esmeralda” (Vanemuine, 1957).

Tiina – Jelena Poznjak, Mari – Regina Tõško. Austeri „Tiina” (Vanemuine, 1958).

Anitra – Jelena Poznjak. „Peer Gynt”, Griegi muusika (Vanemuine, 1959).

Paganini – Ülo Vilimaa, Muusa – Jelena Poznjak. Rahmaninovi „Paganini” (Vanemuine, 1963).

Ferhad – Ülo Rannaste, Širin – Jelena Poznjak. Melikovi „Legend armastusest” (Vanemuine, 1964).

Galatea – Jelena Poznjak, Akis – Jaan Puusepp. Sugari „Mere tütar” (Vanemuine, 1965).

Polyphemos – Ülo Rannaste, Galatea – Jelena Poznjak. Sugari „Mere tütar” (Vanemuine, 1965).

Ester – Elena Poznjak, Pavel – Ülo Vilimaa. Austeri „Romeo, Julia ja pimedus”. (Vanemuine, 1970)

Tiina – Elena Poznjak, Mari – Heli Kohv. Austeri „Tiina”. (Vanemuine, 1984)

Marek Nepomnjaštši, Elena Poznjak-Kõlar. „Benefiss“, E. Poznjak-Kõlari loominguline õhtu. „Espagnole”.

ETBL, 2000 (H. Aassalu); täiendatud 2016 (G. Kaskla); täiendatud 2017