Margo Kõlar (2. X 1961 Tartu), helilooja ja pedagoog. Eesti Heliloojate Liidu (1987) ja Eesti Interpreetide Liidu liige (1999). Erich Kõlari ja Elena Poznjak-Kõlari poeg. Abikaasa Anu Kõlar.

Lõpetas 1981 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria erialal (õpetaja Tiia Järg), 1986 kompositsioonierialal (Eino Tambergi klass) Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning Eesti Muusikaakadeemias 1999 magistri- ja 2006 doktoriõppe (loomingu juhendaja Eino Tamberg, doktoritöö juhendaja Urve Lippus).

Töötanud 1986–93 Eesti Raadios helirežissöörina, 1987–93 ühtlasi Nukuteatris muusikaala juhatajana ning 1997–2001 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis õpetajana, asutas seal arvutimuusika klassi ja juhatas Elleri Sümfonietti. Olnud aastast 1999 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (dotsent, aastast 2015 professor) ja elektronmuusikastuudio juhataja.

1988–94 osales stuudios LinnaMuusikud (juhendaja Taivo Niitvägi). Tegutsenud koorijuhina, juhatanud 1987–2001 kammerkoori Gloria ja aastast 1996 sakraalmuusika ansamblit Heinavanker, esinenud paljudel festivalidel ja kontsertidel nii Euroopa riikides kui ka USA-s. Aastast 2000 tegev ka ansamblis Küberstuudio. Korraldanud Oleviste Maarja kabeli muusikapäevi. Helirežissöörina on teinud kaastööd nimekatele plaadifirmadele ja saanud Grammy sertifikaadi osalemise eest Arvo Pärdi CD „Adam’s Lament” salvestamisel.

On mitmesugustel kartautospordialadel paljukordne Eesti meister (ka Baltimaade ja NSVL-i meister). 1979 Eesti parim autosportlane.

Tunnustust heliloomingule: Minskis festivalil „Listopad” parima filmimuusika auhind (2003, „Nimed marmortahvlil” eest), Eesti muusika päevadel 2008 parima teose („Et tõusta taevasse”) ja 2009 publikupreemia („Akri-akri… ii.ii.iii!”).

Eesti teatri aastapreemia 2002, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2012, Valgetähe IV klassi teenetemärk (2014).