Pärn, Aaro

Aaro Pärn (August Osvald; 26. VII 1910 Männiku küla, Kunda-Malla vald – 4. II 1990 Tallinn), laulja (bass). Eesti Teatriliidu liige (1949). Isa koolijuhataja. Oli 1943–58 abielus Enna Maripuuga. Tütar Leelo Talvik.

Õppis 1923–27 Tallinna poeglaste reaalgümnaasiumis, 1938–40 Tallinna Konservatooriumis orelit (Werner von zur Mühleni ja Hugo Lepnurme klass) ning eraviisil Arno Niitofi ja Aleksander Arderi juures laulmist. Oli 1938–40 Estonia koorilaulja, 1940–42 Vanemuise solist, 1943–45 Kuressaare Teatri näitleja ja direktor ning 1945–68 Estonia solist. Tegutses kammerlauljana ja esitas rahvalikke laule, oli pedagoog, juhendas isetegevuslaste lauluringe. Osales filmis („Kui saabub õhtu”, 1955, „Juunikuu päevad”, 1957, mõlemad Tallinnfilm). Eesti Televisiooni videoarhiivis katkendid ooperitest „Näkineid”, „Müüdud mõrsja” ja „Käsikäes”.

Eesti NSV teeneline kunstnik (1954). Stalini preemia 1952.

Osi

Don Pasquale – Aaro Pärn, Rosina – Milli Rebane. Donizetti „Don Pasquale“ (Estonia, 1947).

Kasakate pealik (Dzeržinski Vaikne Don, 1939)
Mars (Offenbachi Orpheus põrgus, 1940 Vanemuises)
major Balothy (Kálmáni Kuradiratsur, 1941)
sulane Märt (Kitzbergi Libahunt, 1944)
Monterone (Verdi Rigoletto, 1946 ja 1953)
Bogumil (Millöckeri Kerjusüliõpilane, 1947)
Pasquale (Donizetti Don Pasquale, 1947)
René (Tšaikovski Jolanthe, 1948 ja 1961)
Basilio (Rossini Sevilla habemeajaja, 1948)
Pihla kõrtsmik (Ernesaksa Tormide rand, 1949 ja 1967)
Gremin (Tšaikovski Jevgeni Onegin, 1949)
Mefisto (Gounod’ Faust, 1949)
Mölder (Dargomõžski Näkineid, 1949)
Külmataat (Krassevi Külmataat, 1950)
Kecal (Smetana Müüdud mõrsja, 1950)
Kontšak (Borodini Vürst Igor, 1951)
Nilakantha (Delibes’i Lakmé, 1951)
Varlaam (Mussorgski Boriss Godunov, 1952 ja 1956)
Makar Kotriašvili (Dolidze Keto ja Kote, 1953)
Farlaf (Glinka Ruslan ja Ludmilla, 1954)
Ivan Karass (Gulak-Artemovski Žaporoožlane Doonau taga, 1954)
Mihkel (Ernesaksa Käsikäes, 1955)
Nikita Veršinin (Kabalevski Nikita Veršinin, 1956)
Mehis (E. Kapi Tasuleegid, 1956)
Madis (Ernesaksa Tuleristsed, 1957)
Lindorff, Coppelius, Dapertutto ja Mirakel (Offenbachi Hoffmanni lood, 1957)
Bartolo (Mozarti Figaro pulm, 1958)
Sobakin (Rimski‑Korsakovi Tsaari mõrsja, 1959)
Kain Pennymaker (Kawani Sensatsioon Londonis, 1960)
Baptista (Šebalini Tõrksa taltsutus, 1960)
krahv Horn (Verdi Maskiball, 1961)
Andrus Kaksteist (Oidi Muhulaste imelikud juhtumised, 1962)
Sarastro (Mozarti Võluflööt, 1964)
Kapten (Tambergi Raudne kodu, 1965)

Helikandjaid

E. Tamberg. Raudne kodu (LP, 1966)
A. Vedro. Kaupo (katkendeid) (CDR, 2002)
Leo Normeti helitöid (CDR, 2002)
Gustav Ernesaksa arhiivisalvestisi (CD, 2003)
Eesti 50ndad (CD, 2004)
Rahvusooper Estonia 100, 2 (CD, 2006)

Kirjandus

J. Simm. Enna Maripuu (metsosopran) ja Aaro Pärna (bass) kontsert Ülikooli aulas 9. veebr. 1943. – Postimees, 11. veebruar 1943
R. Nugis. Sevilla nutikast habemeajajast. – Õhtuleht, 8. september 1948
S. Milovski. Ooperi „Faust” muusikalisest teostusest RT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 12. märts 1949
A. Vahter. „Müüdud mõrsja” RT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 8. aprill 1950
B. Lukk. „Lakmé” RAT „Estonias”. – Sirp ja Vasar, 20. oktoober 1951
R. Nugis. Kunstniku tee. – Õhtuleht, 9. aprill 1952
H. Kõrvits. Suur loominguline võit: [Boris Godunov]. – Rahva Hääl, 14. november 1952
H. Kõrvits. Vene ooperiloomingu alussammas: [Ruslan ja Ludmilla]. – Rahva Hääl, 10. juuli 1954
A. Vahter. Ooper „Käsikäes” RAT „Estonias”. – Rahva Hääl, 27. aprill 1955
L. Normet. „Hoffmanni lood” RAT „Estonias”. – Õhtuleht, 16. jaanuar 1958
A. Ares. Aaro Pärn. – Õhtuleht, 16. aprill 1959
L. Normet. Mis on uut operetilaval. – Sirp ja Vasar, 8. juuli 1960
L. Normet. „Tõrksa taltsutus”. – Rahva Hääl, 3. detsember 1960
N. Laanepõld. Juubilar on Aaro Pärn. – Sirp ja Vasar, 31. juuli 1970
M. Merilo. Laulutund. – Kultuur ja Elu 1972, 2
O. Kirss. Aaro Pärn 75. – Punane Täht, 25. juuli 1985
[Nekroloog.]. – Reede, 9. veebruar 1990
M. Isthal. Aaro Pärn – osa Estonia teatri ooperiajaloost. – Eesti Päevaleht, 26. märts 1999
H. Pedusaar. Organist ooperilaval. – Kive Estonia alusmüürist. Tallinn, 2006
E. Võsu. „Kuldsed ooperikümnendid”: Märkmeid ooperilavastuste kohta Estonias 1960.-1980. aastatel. – Estonia esimene sajand. Koostaja V. Paalma. Talllinn, 2007

Välislinke

Muusikaline tund. Aaro Pärn meenutab. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1985)
Heli jälg: Aaro Pärn. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1987)

René, Provence’i kuningas – Aaro Pärn. Tšaikovski „Jolanthe“ (Estonia, 1948).	Basilio – Aaro Pärn, Bartolo – Ott Raukas. Rossini „Sevilla habemeajaja“ (Estonia, 1948).	Vooster – Artur Linnamägi, Mihkel Vanavere – Aaro Pärn, Prill – Martin Taras. Ernesaksa „Käsikäes“ (Estonia, 1955).
Priit Nigula, Martin Taras, Madli Poola, Aaro Pärn, Ludmilla Issakova Estonias.	Ivan Karass – Aaro Pärn. Gulak-Artemovski „Žaporoožlane Doonau taga“. (Estonia, 1954)	Katja – Klaudia Tiidus, Nikita Veršinin – Aaro Pärn, Nastasja – Galina Kaljuste. Kabalevski „Nikita Veršinin“ (Estonia, 1956).

ETBL, 2000 (E. Loit), EMBL (T. Õun); täiendatud 2017

Galerii