Karl Pärna (27. II 1904 Ingli küla, Vara vald – 1. VII 1966 Tartu), geograaf ja geoloog, mag. scientarium naturalium (1941, magistritöö hävis sõjatules enne kaitsmist), geoloogia-mineraloogiakandidaat (1962).

Lõpetas 1939 Tartu Ülikooli (TÜ) matemaatika-loodusteaduskonna (August Tammekannu õpilasi). Olnud Tartu Riikliku Ülikooli geograafiakateedri õppejõud, 1947–51 Eesti NSV Teaduste Aadeemia geoloogia instituudi teadur ja 1951–64 Eesti Projekti geoloogiainsener. Kodu-uurimise stipendiaadina töötas suviti 1935–38 mitmel pool Põhja- ja Lääne-Eestis (Vigalas, Kuusalus, Pakri saartel, Lihulas jm), esitles maa-asulastiku uudset käsitlust. Kvaternaarigeoloogina uuris jääpaisjärvede levikut ja hilisjääaegseid rannamoodustisi, uuringud hõlmasid Võsu ja Navesti jõe vahelist ala, Elva, Tartu ja Kilingi-Nõmme ümbrust jt paikkondi.

Töid

• Põhja-Harjumaa maa-asulastik. – Loodusuurijate Seltsi aruanded 46, (1940)
• Elva liivik, selle kujunemine ja kujunemisaegne hüdrograafia. – Eesti Loodus 3,1958
• Balti ja kohalikkude suurte jääjärvede geoloogiast Eesti NSV territooriumil. – ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudi uurimused 5 (1960)

Kirjandus

• J. Eilart. Karl Pärnat mälestades. – Eesti Loodus 5, 1966
• E. Varep. Karl Pärna. – Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1966. Tallinn, 1968

EE 14, 2000