Pärnu Koidula Gümnaasium

Pärnu Koidula Gümnaasium on asutatud 1733 saksakeelse tütarlastekoolina. Paiknes 1902–79 Nikolai tänaval, aastast 1979 on Metsa tänaval. Kool on reaalsuunaga. Tegutseb segakoor, puhkpilliorkester, rahvatantsuring ja näitering Jüri. Antakse välja koolilehte Koidula Press. 2010/11. õa oli koolis 55 õpetajat ja 1003 õpilast.

Direktoreid: Georg Köösel (1922–40), Jüri Erm (1944–53), Linda Soovik (1953 –69), Armas Kuldsepp (1969–80); aastast 1980 Rein Eglon.

Ajaloost

Kool on kandnud mitut nime:

  • 1733 saksakeelne tütarlaste kool.
  • 1788 2-klassiline alamrahvakool. Õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust, geograafiat ja ajalugu. Koolis õppis kõige enam käsitööliste, kaupmeeste ja jõukamate linnakodanike lapsi.
  • 1805 Pärnu Linna Tütarlastekool. Kooli pidas ülal linn. Koosseisulisi õpetajaid oli kaks. 1838 jaotati õppeained nelja mees- ja ühe naisõpetaja vahel.
  • 1852–95 Pärnu Kõrgem Linna-Tütarlastekool. Kool oli 3-klassiline, õppetöö toimus saksa keeles. 1854–61 õppis koolis Lydia Koidula. 1860. aastast oli nelja-aastase kursusega. 1881 anti koolile I järk. 1890 algas järkjärguline üleminek venekeelsele õppetööle. Viimane saksakeelne lend lõpetas 1894.
  • 1895–1918 Pärnu Tütarlaste Gümnaasium.  Õppetöö toimus vene keeles, 1918. aastast  saksa keeles.
  • 1918 Pärnu Eesti Kõrgem Tütarlaste Kool.
  • 1919 Pärnu Linna Tütarlaste Keskkool.
  • 1920 Pärnu Linna tütarlaste Reaalgümnaasium. 1922 avati humanitaar- ja reaalklass.
  • 1923 Pärnu Linna Tütarlaste Gümnaasium.
  • 1937–40  Pärnu II Gümnaasium.
  • 1940–41 Pärnu II Keskkool.
  • 1941–44 Pärnu II Gümnaasium.
  • 1944–95 Lydia Koidula nimeline Pärnu II Keskkool.
  • 1995. aastast on praegune nimi. 1952. aastast segakool. Koolis on alates 1969. aastast matemaatika-füüsika-, 1989. aastast bioloogia-keemia-, 1998. aastast humanitaar-reaal- ja 2005. aastast reaalklass. Traditsiooniks on Lydia Koidula sünnipäeva (24. detsember) tähistamine kooli aupäevana.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi kasvandikud on olnud nt Lydia Koidula, Lilli Suburg, Elisabeth Aspe, Salme Reek, Fanny de Sivers, Leenu Siimisker, Ingrid Rüütel, Jüri Talvet, Raivo Palmaru ja Cardo Remmel.

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2011