Põldroos, Dan

Dan Põldroos (6. III 1970 Tallinn – 5. V 2007 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa kondiiter, ema teenistuja. Kata-Riina Luide vend.

Lõpetas 1988 mööblitisleri erialal Tallinna 12. Kutsekeskkooli ja 1992 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri. Alustas 1985 harrastusnäitlejana Variuses, töötas 1992–99 Draamateatris, hiljem vabakutselisena. Esines parodistina, mänginud filmis („Lammas all paremas nurgas”, 1992, Tallinnfilm; „Jüri Rumm”, 1994, Kolberg & Vester; „Ruudi”, 2006, Allfilm), kuuldemängudes („Ära aja mu ringe segi!”, 1995; „Improvisatsioon Griegi teemale”, 2002), telelavastustes („Van Goghi tundmatud aastad”, 1995) ja teleseriaalides („V.E.R.I.”, 1997, „Wremja”, 2001–03).

Osi

  • Peter Smith (Delaney Mee maik, 1991, diplomilavastus Ugalas)
  • Parfjon R. (Dostojevski ja Rohumaa Kosjakased – 2 (Idioot), 1992, diplomilavastus Ugalas)
  • Juku (Saluri Meie kallis osmik, 1992 Ugalas)
  • osaline (Õunapuu ja Saarepera Sannikovi maa ehk Paavsti mesinädalad, 1993 Paabel Visiooniga Von Krahli Teatris)
  • Jörgen Tesman (Ibseni Hedda Gabler, 1993)
  • kolmas politseinik Fox jt (O’Brieni Kolmas politseinik, 1995)
  • Sebastian (Baueri Ühe võõra silmades, 1995)
  • Joseph Porter Pitt (Kushneri Inglid Ameerikas, 1996)
  • Johannes Brahms (Holmi Schumanni öö, 1996)
  • Ants Laikmaa (Sarapuu Sinine puri, 1996 Variuses)
  • Aadam (Kivirähki Atentaat, 1997)
  • Gustaf Fröding (Sarapuu Legend Graalist, 1997 Variuses)
  • Eduard Vilde (Sarapuu Tervist, härra Vilde!, 1999 Variuses)
  • osaline (Kalli Kassikuld, 1999 Vanalinnastuudios)
  • Scapin (Molière’i Scapini kelmused, 2000 Ugalas)
  • Muna Endel (Kivirähki Rehepapp, 2001 Draamateatris)
  • Bernard (Camoletti Pidžaama kuuele, 2004 Endlas)
  • Harri Haavel juunior (Porteri Suudle mind, Kate!, 2004 Endlas)

Kirjandus

  • P.-R. Purje. Aitab naljast!: legend Dan Põldroosist. Tallinn, 2011
  • D. Põldroos jt. Juugsugh tähendab salakirjas 15. Intervjueerinud K. Kaasik-Aaslav. – Teater. Muusika. Kino 1992, 7
  • Dan Põldroos: mina ise ennast lavakasse poleks võtnud. Intervjueerinud R. Saaremäe. – Õhtuleht, 5. juuni 1996
  • P.‑R. Purje. Üheksa ühisnimetajata meest: [Legend Graalist]. – Teatrielu 1997
  • Dan Põldroosi elu- ja hambajäljed. Intervjueerinud A. Toode. – Favoriit 1997, 10
  • D. Põldroos. Kurva kuju rüütel (peaaegu). Intervjueerinud Fagira D. Morti. – Eesti Ekspress : Areen, 19. juuni 2003
  • M. Kask. Põldroosis kohtusid tundlik natuur ja särav koomikuanne. – Postimees, 7. mai 2007
  • A. Laasik. Ürgandega Dan Põldroos põles ereda leegiga. – Eesti Päevaleht, 7. mai 2007
  • [Nekroloog]. – Sirp, 11. mai 2007
  • A. Laasik. Dan Põldroosi ürgsest andest ilma kommentaarideta: [Aitab naljast!: legend Dan Põldroosist]. – Eesti Päevaleht, 10. juuni 2011
  • V. Valme. Nukker lugu parimast koomikust, kelles peitus tõsine draamanäitleja: [Aitab naljast!: legend Dan Põldroosist]. – Postimees, 30. juuni 2011
  • K. Allkivi. Dan Põldroos ihales tõsiseid rolle, ent teda saatis rullnoka imago. – Õhtuleht, 16. august 2014

Välislinke

Juku – Dan Põldroos, Marta – Leila Säälik. Saluri „Meie kallis osmik”. (Ugala, 1992)

ETBL, 2000 (I. Sillar); täiendatud 2015 (T. Truuvert)