Rebala muinsuskaitseala muuseumihoone ja kivikirstkalmed

Rebala muinsuskaitseala asub Harjumaal; 7264 ha, keskus Jõelähtmes. Hõlmab Jõelähtme valla Kallavere, Ülgase, Kostiranna, Manniva, Rebala, Võerdla, Koila, Jõelähtme, Parasmäe, Kostivere, Loo ja Vandjala küla ning osa Koogi, Maardu ja Saha külast. Rebala muinsuskaitseala on looduse ja inimtegevuse koosmõjul kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku piirkond, kus on üle 300 kinnismuistise, sh Jägala linnamägi, 9 asulakohta, 237 kivikalmet, 99 kultusekivi, maa-alune kalmistu, muinaspõlde, hiiekoht ja ohvripaik.

Ehitusmälestistena on kaitse all Jõelähtme kirik, postijaam ja kivisild, Maardu ja Kostivere mõis, Saha kabel ja Ülgase kaevanduskäigud ning loodusmälestistena Kostivere karstiala, Jägala juga, Ülgase pank ja Ellandvahe hiidrahn. Suur osa kinnismuististest pärineb hilispronksiajast ja varasest rauaajast, tõendades siinse maaviljelusliku püsiasustuse tekkimist juba enam kui 2000 aasta eest. Rohkesti vanu jooni on ka külade ja talude kavatises.

Rebala muinsuskaitseala ülesanne on iidse põllumajandusmaastiku, asustuse, kultuurimälestiste ja loodusobjektide säilitamine, kaitse ja eksponeerimine ning nende uurimiseks võimaluste loomine. 1979 loodi maakondlik Rebala põllumajandusajalooline kaitseala (13,38 km²), et tõkestada Maardu fosforiidikaevanduse laiendamist selles suunas. 1987 moodustati Rebala kultuuriloo kaitseala (24,95 km²), sai riikliku staatuse. 1992 asutati Rebala Fond ja 1994 avati Jõelähtmes kaitseala muuseum. 1998 kinnitas valitsus Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja nüüdsed piirid.

Välislink

• Rebala muinsuskaitseala koduleht

EE 12, 2003