Ridala kihelkond

Haapsalu piiskopilinnuse varemed (1936)

Ridala kihelkond hõlmas Läänemaal praeguse Ridala valla ala. Ridala muinaskihelkond hõlmas peale hilisema Ridala kirikukihelkonna ka Lääne-Nigula, Martna ja Noarootsi kihelkonna ala. Ridala kihelkonna keskosas oli asustus muinasaja lõpus suhteliselt tihe, seal leidus ka linnuseid (Tubrilinn). Feodaalse killustatuse ajal kuulus Ridala Saare-Lääne piiskopkonda. Ridala Püha Maarja Magdaleena kiriku kohta on kirjalikke teateid alates 1410. Ridala kihelkonna alale rajati 1260.–70. aastail Haapsalu piiskopilinnus ning selle kõrvale kujunes Haapsalu linn. Piiskopi valduste keskus oli Uuemõisa piiskopimõis; läänimõisadest on vanim Kiltsi (1323 Albu Curia, tollal Saare-Lääne toomkapiitli mõis). 14. ja 15. sajandil asus Ridala rannikualale elama rootslasi. Kihelkonnakooli kohta on teateid aastast 1788. 19. sajandi keskpaiku oli Kiidevas ja Mäemõisas talurahvarahutusi. Talud osteti päriseks suhteliselt hilja, sest Ridala küla ala oli Eesti vaeseimaid piirkondi. 19. sajandi lõpus rajati baptisti kogudusi, Sinalepa lähedal Mäemõisas valmis õigeusu kirik.

Välislink

• Ridala kihelkond Eesti mõisaportaalis