Roosna-Alliku vald
Roosna-Alliku vald asub Järvamaa keskosas, keskus Roosna-Alliku alevikus.
Asustus ja rahvastik
Vaata ka Roosna-Alliku valla elanike arv asulati (2000)
Loodus
Paikneb Pandivere kõrgustiku Kõrvemaaks ülemineku alal. Ala ilmestavad rohked tõusuallikad (Kiigumõisa, Roosna-Alliku külmaallikate ala ja Esna allikad) ja nendest alguse saavad jõed (Roosna-Alliku veskijärvest algab Pärnu jõgi).Roosna-Alliku allikate kaitseks on loodud Roosna-Alliku maastikukaitseala ja Esna allikate kaitseks Esna maastikukaitseala, mille suurem osa asub Roosna-Alliku vallas. Valla ida- ja lõunaosas on ülekaalus põllualad, lääneosas rabad (Iiripilli raba). Osa sealsetest sooaladest kuulub Kõrvemaa maastikukaitsealasse. Valla territooriumile jäävad osaliselt ka Kiigumõisa maastikukaitseala ja kaitsealune Koordi raba (759,6 ha). Koordi mõisa park (5,4 ha), Roosna-Alliku mõisa park (5,4 ha) ja Vodja mõisa park (5 ha) on looduskaitse all. Kaitse alla on juba 1940. aastal võetud Kabeli Suurkivi (ümbermõõt 16 m; Kirisaare külas).
Roosna-Alliku valla riigimets jääb Järvamaa metskonna Rava, Türi ja Väätsa metsandike haldusalasse.
Ettevõtlus ja transport
Roosna-Allikul on autode remondi ja lammutamisega tegelevaid, vallas ka põllumajandusettevõtteid.
Haridus ja kultuur
Lisaks Roosna-Allikul asuvatele haridus- ja kultuuriasutustele on ka Viisu külas raamatukogu ja Vodja külas Rocca al Mare Kooli Vodja individuaalõppekeskus. Huviväärsed on Roosna-Alliku mõis ja Esna mõis (põhiosa härrastemajast rajatud 1821). Esna mõisa juures asub Grünewaldide perekonnakalmistu.
Ajalugu
20. sajandi algul jagunes praegune Roosna-Alliku vald Kuksema ja Esna valla, 1939–50 Kareda ja Võhmuta valla vahel. Nüüdispiirid aastast 1987, valla staatus alates 7. V 1992.
EE 12, 2003: muudetud 2011