Nikolai Friedrich Rootsi (16. IV 1888 Tartu – 4. XII 1974 Lund), põllumajandusteadlane, dr. agr. (1927). Lõpetas 1914 Tartu ülikooli. Oli 1912–18 Tartu ülikooli katsepõldude ja aedade juhataja, 1915–18 ühtlasi ökonoomikakabineti vanemassistent, 1918–20 Voroneži ülikooli agronoomiakabineti assistent, 1920 ühtlasi Voroneži kubermangu põllu- ja aiatöö instruktor, 1920–23 Vahi põllu- ja aiatöökooli õpetaja, 1923–44 Tartu ülikooli õppejõud (aastast 1927 professor), ühtlasi Raadi taimebioloogia katsejaama juhataja ja 1940–44 põllumajandusteaduskonna dekaan. Õpetas üldist ja eritaimekasvatust, pärivusõpetust, sordiaretust ja katseasjandust. Lahkus 1944 Eestist. Töötas 1944–52 Saksamaal ja 1952–62 Rootsis aiandusala teadurina. Rootsi on Eesti taimekasvatuse teaduslikule uurimisele alusepanijaid. Uurimusi kõrreliste teraviljade (eriti talirukki), lutserni, valge mesika, segavilja jmt kultuuri agrotehnika, kesa kasutamise jms kohta. Korraldas paljude Eesti oludes uute kultuuride (nt maisi, päevalille, lupiini, söödakapsa, suhkrupeedi) kasvatamise katseid. Kirjutas esimesed eestikeelsed õpikud ja käsiraamatud umbrohtude, teraviljakasvatuse ja pärilikkuse kohta.

Töid

• Eesti taimekasvatus l. Kõrreviljakasvatus l (1926, koos K. Liidemaniga)
• Eesti taimekasvatus l. Kõrreviljakasvatus ll (1926)
• Umbrohud ja umbrohutõrje (1940)

Kirjandus

• K. Annuk. Dr. agr. professor Nikolai Rootsi. – Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi toimetised 8, 1998

EE 14, 2000; muudetud 2011