lupiin
lupiin, hundiuba (Lupinus), rohttaimede, poolpõõsaste ja heitlehiste lehtpõõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast; umbes 200 liiki Ameerikas ja Vahemere mail. Lehed sõrmjad, õied tipmistes kobarates või tähkades. Sisaldab mürgiseid alkaloide. Eestis kasvatatakse haljasväetis- ja söödataimena üheaastasi vähese alkaloidisisaldusega kollast (L. luteus) ja ahtalehist lupiini (L. angustifolius) ning haljasväetis- ja ilutaimena mitmeaastast hulgalehist lupiini (L. polyphyllus).
Lupiini viljeldi juba Vana-Kreekas ja -Roomas. Lupiini õied on valged, kollased, roosad, punased, lillad või sinised; mitmeseemneline vili on siidjakarvane või paljas kaun. Lupiini seemned sisaldavad rohkesti proteiini (kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1–3% mürgiseid alkaloide. Lupiin on vähenõudlik, kasvab ka liivasel ja leetunud happelisel mullal. Söögiks võib kasutada vähem kui 0,02% alkaloide sisaldavaid liike.
Söödalupiinid ehk nn maguslupiinid on üheaastastest lupiinidest aretatud lupiinisordid, milles on alla 0,1% alkaloide. Söödalupiinid on nt Vahemere maades kasvatatav üheaastane valge lupiin (L. albus) ja ka Eestis väheviljakatel muldadel kasvatatav üheaastane kollane lupiin (L. luteus). Söödalupiinides on palju proteiini ja toorrasva.
Loe täiendavalt artiklit kaunvili.
Kirjandus
U. Kokassaar. Hundioad küpsetistes. – Eesti Loodus 2008, 5
Välislink
VE, 2006; EME 2, 2009 (A. Nõulik); muudetud 2011