Ruhnu (Ruhnu vald) 
Ajaloolise Ruhnu küla plaan
Ruhnu, küla Ruhnu vallas Saare maakonnas; 55 elanikku (2011; 67 el 2000).
Ainus küla paikneb saare keskel. Külas on vallamaja, põhikool, rahvamaja, muuseum, raamatukogu (seal asub avalik internetipunkt), 2 kauplust ja 5 turismitalu.
Küla peamised huviväärsused on vana ja uus kirik neid ümbritseva kirikuaiaga ning osaliselt säilinud vanad taluhooned (Korsi talu, Buldersi talu ja Hollingersi talu).
Külaehitus
Ruhnu on pikliku kujuga sumbküla saare keskosas, kus taluõued asetsevad lähestikku ja majade vahel kulgevad käänulised teed. Küla lääneserval seisid pukktuulikud, kirdeserval asuvad kirikud. Külast veidi eemale jäid magasiait ja väike palkidest vangla. Põhiline ehitusmaterjal on puit; rõhtpalkseintega hooneil on roost ja laudadest katused. 1920. aastatel hakati elumaju vooderdama ja värvirna (nn rootsi punasega), samuti hakati ehitama uuelaadseid vooderdatud ja värvitud eluhooneid, mille sissekäiku kaunistas tihedalt jaotatud akendega eeskoda. 1972 hävitati küla korrastamise nime all suurem osa vanadest taluhoonetest, mistõttu küla kaotas oma ajaloolise ilme. Nõukogude ajal ehitati mitu ühiskondlikku hoonet (elektrijaam, kolhoosikontor, rahvamaja) ja ühepereelamuid, samuti külast Ringsu sadamasse viiv tee. 1990. aastate alguses oli külas koolimaja, kauplus, postkontor, võõrastemajas, muuseum, raamatukogu, velskripunkt, rahvamajas, samal ajal ehitati valmis 8 väikeelamut (Mini-Priit).
 Ruhnu külatee. 1910. aastate esimene pool |  Jagatud talus jooksis krundi piir sageli läbi pikkhoone. Poolitatud elamu, millest kumbki pool on isemoodi korras hoitud (1932). |  Talumajadest erineb pastoraat, mis oma plekk-katuse, vooderdatud ja punaseks värvitud seinte ja klaasverandaga sarnaneb jõuka Rootsi talumajaga. |
Ajalugu
Kindlad andmed asustuse paiknemise kohta saare keskosas pärinevad 1688. aastast (Ruhnu vanadel kaartidel), sellest ajast kuni 20. sajandi alguseni asusid seal kõik talud. Saare lääneosas Utkirke lähedal võis veelgi varem olla teine küla, mida kutsuti Galbin (rootsi keeles Gamla byn, eesti keeles vana küla). 1663 olevat seal olnud 29 maja või talu, vilets sadam ehk väljapääs merele ning tuletorn. Elanike arv oli suurim 1842, kui küla 28 talus (20 täis- ja 7 pooltalu, lisaks pastori majapidamine) elas 389 inimest. Küla kasvas perede hargnemise teel, mis tingis paljude täistalude kaheks jagamise. Hülge- ja kalapüügiga ning vähesel määral ka põllundusega tegelevate elanike maa, hooned, kalastustarbed ja saak jaotati veel 20. sajandi I poolel kogukondlikel alustel. Talude kruntimine, millega seni lappide ja ribadena laiali olnud talumaad koondati, toimus Ruhnus 1930. Seejärel oli saarel 46 talundit.
Vaata ka seotud artikleid
Loodud 2013
 |
