Esimesteks ruhnlasi kujutavateks töödeks kunstis võib pidada 1650. aastast pärinevaid klaasimaale. Viimase pooleteise sajandi jooksul on Ruhnut korduvalt kujutanud nii Ruhnust pärit ning seda külastanud kunstnikud. Esimesed sissevaated ruhnlaste ellu on 19. sajandi keskpaigast pärinevad Baltisaksa kunstniku Ernst Hermann Schlichtingi illustratsioonid Carl Russwurmi uurimusele „Eibofolke oder die Inselschweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö”. 20. sajandi alguses külastasid Ruhnut mitu kunstnikku Rootsist. Ivar Kampe (1882–1936) jäädvustas Ruhnut külastades kohalikke elanikke gravüüridel. Tema gravüür „Vana ruhnlane” asub Ruhnu kirikus. Elsa af Kullberg maalis ja joonistas ruhnlastest hulgaliselt pilte. 1925  viibis Saaremaal ja Ruhnul Eesti kunstnik Andrei Jegorov ja 1932 Ungari kunstnik Ernö Koch. 1936 külastas Ruhnut esmakordselt Eerik Haamer, keda Ruhnu teema köitis rohkem kui 20 aastat. Oma maalidel on ta jäädvusanud saare olustiku enne seda, kui enamik ruhnlasi 1944. aastal Nõukogude vägede eest Rootsi lahkus. Tähendusrikkad on tema „maalid „Väljatõugatu”“ ja „Ruhnu tants” (mõlemad maalitud Rootsis 1950. aastatel). Säilinud on hulk Haameri Ruhnul tehtud visandeid ja etüüde, mis on huvipakkuvad kui ajastu dokumendid. 1920.–30. aastatel valisid Ruhnu oma motiiviks ja inspiraatoriks mitu veel tuntud Eesti kunstnikku, sh Karl Burman vanem, Agathe Veeber (eri tehnikates varieeritud Ruhnu maastikud) ja Andrus Johani. 1960. aastatel avastasid Ruhnu mitmed kunstnike sõpruskonnad – Pallase traditsiooni edasi kandvad Helgi Hirv, Lagle Iisrael, Lüüdia Vallimäe-Mark Tartust ning eesti kunsti uuendajad Vive Tolli ja Olga Terri Tallinnast. Uno Roosvalti Ruhnu „Kompositsioon I, II” jäädvustavad selleaegset kalurielu. 1960.–70. aastatel suvitasid ja töötasid saarel Ernst Kollom, Gita Teearu, Ann Jõers ja Külliki Järvila. Viimased kolm on loonud lüürilisi maastikupilte. Graafik Henno Arrak on kujundanud postmargi Ruhnu vana kirik, 1 (1994), margikunstnik Mari Kaarma postmargi Ruhnu rahvariietega (1997). Ruhnu vaimu kannavad ehtemeister Peeter Rooslaiu Ruhnu sõled.

Teemal Ruhnu kunstis on toimunud kaks näitust. 2008 sügisel toimus Kuressaare Raegaleriis ülevaatenäitus „Ruhnu kunstis”, kus olid eksponeeritud töid kahekümnelt autorilt, kokku viiest muuseumist ja kaheteistkümnest erakogust. 2011 toimus samas Ann Jõersi autorinäitus „Ruhnu radadel”.

Hermann Schlichting. Ruhnu kalurid

Agathe Veeber. Ruhnu (1947)

Olga Terri. Ruhnu kirik (1962)

Kirjandus

• Ruhnu kunstis. Ruhnu Island in Art. Runö i konsten. Näitus Kuressaare Raegaleriis 17.09-11.11.2009. Koostanud Reet Rast. Kuressaare, 2009

Loodud 2013