Peeter Rooslaid (pärit Ulas-perest, enne eestistamist Peter Schönberg; 20. VII 1891 Ruhnu – 15. XII 1976 Kihnu), käsitöömeister, hõbesepp, kunstnik ja muusik.

Abikaasa Marta Melders ja aastast 1936 Kihnult pärit Maria Rooslaid (1909–97).

1944 sügisel, kui enamus ruhnurootslasi Rootsi lahkus, jäi koos abikaasaga Ruhnule. Arreteeriti 1949, oli 3,5 aastat Tallinnas Patarei vanglas, seejärel 6 kuud Krasnojarskis. Nõukogude ajal hoolitses koos abikaasaga Ruhnu kiriku eest. Maria oli Ruhnu rahvamaja juhataja. Kolis 1969 Kihnu. Kihnu koduloomuuseumis on talle pühendatud ekspositsioon.

Tema valmistatud hõbedast prossid ja sõled (näiteks viikingilaevaga hõbesõlg) on haruldasteks talismanideks. 1926 kingiti Tallinnat külastanud Rootsi kuningale Gustav V üle kahesaja aasta vanune hülgepüss, mille päral oli tema graveeritud hõbeplaat. Leiutas unikaalse kompassi, millel oli tavapärase nõela asemele kinnitatud ümmargune näitudega ketas. Selline kompass oli eriti käepärane meresõidul ägeda tormi tingimustes, kuna laevakurss oli alati tüürimehe ees. Neid on kasutanud Eesti kalurid, kuid need jõudsid ka Lätti ning põgenike ja turistide kaudu Rootsi.

Tema tehtud on akvarellid ja joonised 1924. aastal Rootsis ilmunud saksa etnograafi Ernst Kleini raamatus Ruhnu saarest. Peami­selt tema abiga on üles märgi­tud Ruhnu talude peremärgid. Mängis pulmades ja kü­lapidudel viiulit.

Maria ja Peeter Rooslaid on maetud Kihnu kalmistule.

Tema isa Elias Schönberg (sündinud 1861 Ruhnul) oli pillimees, kingsepp ja hõbesepp. Ta oli ka vana rahvakoraali parimaks kandjaks saarel ja laulis Rootsi lauluraamatu järgi aastast 1695, mis oli välja antud 1854 Helsingis. 1938 salvestas Rootsi Raadio Ruhnu kiriku pastoraadis viiuldaja Elias Schönbergi esituses 12 pala. Schönberg oli lindistamise ajal peaaegu pime ning sõnad unustanud, nii et laulis ainult kuus laulu.

Poeg Elias Schönberg (sündinud 1921 Ruhnul) oli samuti hõbesepp. Läbis sõjaväeteenistuse Ruhnu tuletornis, seejärel töötas sideoperaatorina. Abiellus 1942 Maria Smensiga (1923–2001). Pere lahkus 1944 Ojamaale, kus osteti talu. Töötas Slite tsemendivabrikus mehhaaniku ja tõlgina, jätkas hõbeehete valmistamist, mis on hinnatud ka riigirootslaste seas. Maria oli tuntud traditsioonilise käsitöömeistrina. 2002 kinkis Schönberg Saaremaa muuseumile üle paarisaja Ruhnus kasutatud rõivaeseme, millest enamik on kuulunud tema abikaasale.

Elias Schönberg vanem

Peter Schönberg

Peter Schönberg pojaga Elias (1922)

MerLe, 1996; muudetud 2013