Peasalat

Lehtsalat

salat (Lactuca), rohkesti piimmahla sisaldavate ühe- kuni mitmeaastaste peamiselt rohttaimede, har­vemini poolpõõsaste perekond korvõieliste sugukonnast; umbes 100 liiki põhjapoolkeral. Eestis kasvab tulnukana noollehine salat (L. serriola). Nii avamaal kui ka katmik­alal kasvatatakse köögiviljana mitut aedsalati (L. sativa) teisendit.

Kõige varajasem salatitaim on lehtsalat (L. s. var. secalina), tema lehekodarik pead ei moodusta. Peasalatil (L. s. var. capitata) kujundab lehekodarik mitmesuguse suuruse ja kujuga pea. Rooma salatil (L. s. var. longifolia) on piklikud lehed ja piklikümmargune pea; ta on hiline salatitaim ja sobib säilitamiseks. Spargelsalatil (L. s. var. augustana) moodustub mahlakas vars, millele kinnituvad kitsad lehed; ülemisi lehti kasutatakse nagu salatit, alumisi nagu spinatit. Aedsalati lehti tarvitatakse toiduks peamiselt toorelt, temas on B-rühma vitamiine, C-, K- ja E-vitamiini ning karotiini, mineraalainetest kõige rohkem kaltsiumi, magneesiumi, fosforit ja rauda.

Salati kastmeks tuleks kasutada hapu mahlaga maitsesta­tud toiduõli, sel juhul omandab organism rasvlahustuvaid vitamiine (K, E) ja karotiini kõige paremini.

VE, 2006; EME 2, 2009 (L. Issako); muudetud 2011