spargel

Spargeli võrsed

spargel, harilik aspar (Asparagus officinalis), mitmeaastane kahekojaline rohttaim liilialiste sugukonnast. Köögiviljana kasvatatakse teda kõikjal Euroopas (Eestis küll peamiselt ilutaimena). Sparglis on palju vitamiine (C-, B1-, B2-, PP-), karotiini ja mineraalsooli, ta sisaldab ka asparagiini ning väävliühendeid, mis soodustavad neerude tegevust. Toiduks tarvitatakse noori rohelisi või paksu mullakihi all kasvanud valgeid (pleekinud) võr­seid, mida saadakse varakevadel. Spargli juure ülemises osas on palju pungi, millest arenevad jämedad mah­lakad võrsed. Vanad juured surevad pärast tõusmete ilmumist, juure ülemises osas tekivad uued. Saagi saamiseks tuleb juurt tihedasti mullata. Sparglil ei ole arenenud lehti, nende ülesannet täidavad nõeljad moodustised, mille alusel asetsevad väikesed nahk­jad lehekesed. Eelistatakse isastaimi, sest need kas­vatavad rohkem võrseid. Sparglit paljundatakse seemne­tega või juurestikku jagades. Ühe- või kaheaastased istikud istutatakse kasvukohale, saaki hakkab saama järgmisel aastal. Istandik võib head saaki anda isegi üle paarikümne aasta. Võrseid võib koristada juba üks kuu pärast lume sulamist, seda tehakse iga päev. Valge spargli korjamisel aetakse muld ettevaatlikult eemale ja võrse lõigatakse juurekaelast 3–4 cm kau­guselt läbi. Koristatud võrseid peab hoidma jahedas ja pimedas, neid tuleb tarvitada kohe või säilitada sügavkülmutatuna. Valgetes võrsetes ei ole karotiini ning neid peab enne toiduvalmistamist koorima. Roheline spargel koristatakse, kui võrsed on 15–20 cm pikkused, neid ei ole vaja enne tarvitamist koorida ja neis on rohkem C-vitamiini kui valges sparglis.

Spargel

Aspar (Asparagus) on rohttaimede, poolpõõsaste ja põõsaste perekond liilialiste sugukonnast; 50–60 (teistel andmetel kuni 300) liiki peamiselt Lõuna-Aafrikas, Indias ja Vahemere maades. Väga väikeste soomusjate redutseerunud lehtede kaenlas asetsevad kimpudena lehesarnased lineaalsed, nõeljad, asteljad või soomusjad kladoodid ehk fülloklaadid (varre muudendid). Asparid on harilikult kahekojalised; väike­sed õied asetsevad üksikult, sarik- või kobarõisikus, vili mari. Eestis kasvab läänesaarte rannikul ja lai­dudel kuni 150 cm kõrgune niitjate kladoodidega ja oranžpunaste viljadega harilik aspar (kasvatatakse püsilillena ja tarvitatakse sparglina). Toalillena ja lõikerohelise saamiseks kasvatatakse peamiselt tiheda aspari (A. densiflorus) sorti 'Sprengeri' ning sulgasparit (A. setaceus), harvemini teisi aspari liike. Toalillena kasvatatavat asparit kutustakse ka asparaaguseks. 

Välislingid

• H. Peterson. Kui spargel poes, siis kevad käes Toidutare kodulehel
• Spargli kasvatuse tehnoloogia Seemnemaailma kodulehel
• A. Lepik. Spargel aia ehteks Aialehe kodulehel