Taggo, Voldemar
Voldemar Taggo (ka Tago; 22. VIII 1887 Narva – 18. IX 1960 Pärnu), dirigent. Marvi Taggo isa. Olnud abielus Ida Põdram-Tagoga ja Anna Jaametsaga.
Lõpetas 1908 Peterburi konservatooriumi (Jaan Tamme metsasarveklass). Mängis 1905–09 Peterburi orkestrites ja 1909–10 Vanemuise orkestris, juhatas 1911–15 Peterburis K. Nezlobini teatri orkestrit ja suviti Sevastopoli orkestreid, oli 1915–17 tsaariarmee ratsapolgu orkestri kapellmeister, 1918–20 Vanemuise orkestri, 1920–22 Kuperjanovi polgu orkestri ja 1920–21 soomusrongi diviisi orkestri dirigent. Oli 1922–24, 1926–31 ja 1935–36 Tallinna kinoorkestrite ning Haapsalu ja Pärnu suvemuusikaorkestri juht. Töötas 1937–40 Riigi Ringhäälingu orkestri dirigendina ja 1940–50 Endla operetidirigendina, seejärel oli Üleliidulise Autoriõiguste Kaitse Valitsuse Eesti vabariikliku osakonna Pärnu volinik.
Püha Stanislavi III järgu orden.
Muusikajuht
- Planquette’i Corneville’i kellad (1941)
- Lehári Lõbus lesk (1942)
- Spannuth-Bodenstedti Sõduriarmastus (1945)
- Kálmáni Mariza (1945), Silva (1946) ja Montmartre’i kannike (1947)
- Dunajevski Vaba tuul (1948)
- Miljutini Rahutu õnn (1949)
- Lepini Linn Volgal (1950)
Kirjandus
- ABC. Toimetaja V. Ojakäär. – Kultuur ja Elu 1985, 1
- V. Ojakäär. Dirigent Voldemar Taggo 100. – Sirp ja Vasar, 21. august 1987
- A. Anton. Videvikuvirvad. Pärnu, 2006
- A. Anton. Meenutades maestro Voldemar Tagot. – Pärnu Postimees, 21. august 2007
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond M296
Välislink
- Muusikaline tund: Muusikamees Voldemar Taggo. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1987)
ETBL, 2000 (L. Talts), EMBL; täiendatud 2017