Tahkuna poolsaar, Hiiumaa põhjapoolseim poolsaar; pikkus 7–8, laius Lehtma neeme kohal ligi 7 km. Loodes eendub Tahkuna (vanadel kaartidel Sympernäs, Sybrichnes, Tackerort), põhjas Lõimastu (Lõimandi) ja kirdes Lehtma nina. Siseosas on mitu Limneamere laguunist kujunenud järvikut (Kodeste, Lehtma, Põhjatu) ning Kodeste ja Lehtma soo (68 ja 244 ha). Luiteid on põhja- (kõrgus kuni 18 m) ja läänerannikul (14 m). Põhjarannal on migmatiidirahn Tahkuna kivi (ka Punane kivi, ümbermõõt 31 m, looduskaitse all). Tahkuna neemel on metalltuletorn (kõrgus 43 m) ja aastast 1997 tuulejõujaam (150 kW). Neeme tipus on parvlaevaga Estonia hukkunud laste mälestusmärk (1995, kujur Mati Karmin). Poolsaar on valdavalt männikuga kaetud, kuid kasvab ka kuuske ja siin on üks Eesti suuremaid jugapuu kasvukohti. Suur osa poolsaarest kuulub Tahkuna looduskaitsealasse. 

Tahkuna küla kohta on teateid 1560. aastaist (1564 Takana, 1565 Thakamaby). Esimese maailmasõja ajal rajati Tahkuna poolsaare põhjaossa Peeter Suure merekindlustuste süsteemi kuuluvad suur Tahkuranna (sh. 6 km pikkune raudtee Lehtma sadamasse) ja sellest väiksem Lehtma rannakaitsepatarei (patareid nr. 39 ja 38). Vene väe taandumisel oktoobris 1917 need õhiti. Pärast 1939. aasta baaside lepingu sõlmimist hakati Tahkuna patareid taastama (patarei BS-26) ja rajati suur Lõimastu-Kukevere rannakaitsepatarei (BB-316, oli Hiiumaa suurim sõjaline rajatis), need õhiti enne sakslaste tulekut oktoobris 1941. Huvipakkuvad on võrdlemisi hästi säilinud patareide nr. 39 ja BB-316 jäänused.

Tahkuna poolsaare läänerannikul Meelste külas kasvab looduskaitsealune Kandle mänd

Tahkuna ninale on püstitatud mälestusmärk 28. septembril 1994 reisiparvlaeval Estonia hukkunud lastele

MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011