Tartu vald

Tartu valla üldandmed
Elanike arv (2012) 6300
Pindala  298,69 km2
Vallavanem Aivar Soop
Maakond Tartumaa

Tartu vald, 2. järgu haldusüksus, ennistati 16. V 1991; asub Tartu maakonnas Tartu linnast põhjas ja kirdes. Keskus Kõrveküla alevikus.

Tartu valla naaberomavalitsused on Tartumaal Vara, Luunja, Tähtvere ja  Laeva vald ning lõunas Tartu linn ja Jõgevamaal Tabivere vald.

Asustus ja rahvastik

Tartu vallas on 4 alevikku (Kõrveküla, Lähte, Vahi, Äksi) ja 39 küla.

Külad

Aovere, Arupää, Erala, Haava, Igavere, Jõusa, Kastli, Kikivere, Kobratu, Kukulinna, Kärkna, Kükitaja, Lammiku, Lombi, Maramaa, Metsanuka, Möllatsi, Nigula, Nõela, Puhtaleiva, Pupastvere, Saadjärve, Salu, Soeküla, Soitsjärve, Sojamaa, Sootaga, Taabri, Tammistu, Tila, Toolamaa, Vasula, Vedu, Vesneri, Viidike, Vilussaare, Võibla, Väägvere, Õvi.

Valla linnaga piirnevad alad on kujunemas Tartu elamurajoonideks.

Asulaid vaata Tartu valla elanike arv asulati.

Loodus

Paikneb peamiselt Ugandi lavamaa (lõunas) ja Vooremaa (põhjas) piirialal, üksnes valla äärmine loodeosa, Pupastvere soo ümbrus, kuulub Võrtsjärve madalikku. Edelaosas kulgeb piir piki ürgorus voolavat Emajõge. Valla põhjaosas ilmestavad maastikku suurvoored (Kukulinna ja Saadjärve) ning nendevahelised järved (Saadjärv ja Soitsjärv). Iseloomulikud on ka mõhnastikud (Kobratu, Inglimäe ja Kukemetsa, kõik kasutusel kruusavõtukohtadena). Valda läbib Amme jõe kesk- ja alamjooks.

Valla piires on Kärevere looduskaitseala (osaliselt), Pähklisaare maastikukaitseala (osaliselt), Õvi kivikülvi kaitseala ja Raja-Kärevere hoiuala, Saadjärve ümbruses Vooremaa maastikukaitseala (osaliselt). Kaitsealustest parkidest ja puistutest on Tartu vallas Jaan Porti dendraarium (0,4 ha; Vasula ja Haava külas Amme jõe kaldal), Saadjärve park (12,5 ha; Saadjärve külas), Tammistu park (4 ha), Vasula pärnaallee (7,5 ha) ning Vesneri park ja puiestee (4 ha).

Looduse üksikobjektidest on kaitse all Kalevipoja lingukivi ehk Kalevipoja tool ehk Kalevipoja liisukivi (ümbermõõt 12,5 m; Äksi alevikus 15 m Saadjärve lõunakaldast), Keskmise Kalevipoja lingukivi (ümbermõõt 11,77 m; Saadjärve külas pargi kohal, järve kalda lähedal vees), Noorema Kalevipoja kivi (ümbermõõt 12,9 m; Saadjärve voore nõlval) ja Väägvere tamm (ümbermõõt 3,34 m ja kõrgus 24 m; Väägvere kooli õues, David Otto Virkhausi mälestuspuu).

Saadjärve Suurkivi ehk Keskmise Kalevipoja lingukivi Saadjärve idakaldal parkmetsa kohal

Amme jõe sild Vasula kõrtsi juures

Jalakäijate sild Vasulas (1939)

Ettevõtlus ja transport

Raadi lennuvälja põhimaandumisrada 1999 suvel

Suurimad ettevõtted on AS Finak (akende ja uste valmistamine) ning AS Erapuit ja Lähte Ehituse AS.

Tartu vallal on Tartu linnaga tihedad majandus- ja kultuurisidemed.

Valda läbivad Tallinna–Tartu raudtee ning Jõhvi–Tartu ja Tartu–Jõgeva (Piibe) maantee.

Valla alal on endine Tartu-Raadi sõjaväelennuväli.

Tartu valla riigimetsamaad haldavad Tartumaa metskonna Laeva ja Kastre metsandik.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Lähtel on gümnaasium, Kõrvekülas põhikool ja Tartu valla muusikakool. Raamatukogu on Lähtel, Äksis, Vedul, Tammistus ja Kõrvekülas (seal on ka maakonnaraamatukogu ). Tegutseb Tartu valla spordikool. Kõrvekülas ja Lähtes on spordihall. Huviväärne on Saadjärve ümbrus: Kukulinna mõis (peahoone ehitatud 19. sajandi II poolel), Kalevipoja lingukivi, Kalevipoja säng (linnamägi oli kasutusel I aastatuhandel ja Äksi kalmistu (Äksi kirik asub Tabivere vallas). Lähte kalmistu juures oli õigeusu kirik. Amme jõe suudme läheduses asuvad Valkena kloostri varemed.

Lähte õigeusu Kõigi Pühakute kirik peale Teist maailmasõda (tänapäeval säilinud vaid vundament)

Kukulinna mõisa härrastemaja

Väägvere pasunakoor, keskel juhataja David Otto Virkhaus (umbes1919)

Ajalugu

Tartu vald moodustati 1939 Raadi ja Vesneri vallast ning Elistvere, Haaslava ja Luunja valla osadest; likvideeriti 1950 seoses Tartu rajooni moodustamisega (hõlmas hilisema Tartu külanõukogu lõunaosa ja Luunja külanõukogu alasid). Staatus ennistati 16. V 1991.

Tartu valla tuntud inimesi

Kõrvekülast on pärit Miina Härma, Kobratust Kaarel Eenpalu, Pupastverest Jaan Koort, Metsanukast Mait Metsanurk ning Väägverest Wirkhauside suguvõsa (seal on muuseum).

EE 12, 2003; muudetud 2011