teaduskraad (ingl academic degree), teadusliku kvalifikatsiooni astet väljendav akadeemilise kraadi liik. Antakse ülikooli asjaomase õppekava omandanud ja teaduslike uuringute põhjal lõputöö esitanud, seda avalikult kaitsnud või muul moel selle teaduskraadistandardile vastavust tõestanud isikule. Teaduskraadi omamist tõendab nimeline dokument (diplom).

Akadeemiline kraad (Eestis aastast 1995) väljendab teaduslikuks või muuks vaimse loovusega seosnevaks tegevuseks valmiduse astet ning jaguneb selle järgi teaduskraadiks ja kutsekraadiks (nt muusika- ja tehnikaerialal).

Tuntuimad teaduskraadid on bakalaureus, magister ja doktor. Harilikult lisatakse teaduskraadile teadusvaldkond (nt filosoofiadoktor, lad dr. phil., dr. med., dr. jm., ingl Ph.D., PhD, D.Phil., or DPhil – Doctor of Philosophy, M.D. – Doctor of Medicine 'arstiteaduse dr.', D.Sc.S. – Doctor of Social Sciences 'sotsiaalteaduste dr.'). Mõnes riigis on teaduskraadina käibel kandidaat (lühend knd., cand.; nt Soomes ja Venemaal) ja litsentsiaat (lüh. lic, L., Põhjamaadel ja Prantsusmaal). Paljud maailma ülikoolid annavad teadlastele või eriti teenekaile isikuile audoktori tiitli; see on aunimetus ega ole teaduskraad. Riigid ühtlustavad (nostrifitseerivad) teaduskraade oma teaduskraadidega või tunnustavad neid ühtlustamata. Eesti tunnustab teiste riikide teaduskraade.

Vaata ka seotud artikleid

• agrégé
• habilitatsioon

EE 9, 1996