Tennmann, Eduard
Eduard Tennmann (29. VII 1878 Peterburi – 19. XI 1936 Tartu), teoloog ja filosoof, usuteaduse doktor (1931).
Lõpetas 1910 Tartu ülikooli (TÜ) usuteaduskonna. Oli seejärel Viljandis ja Pärnus koguduse õpetaja, 1911–17 Pärnu gümnaasiumides usuõpetuse ja eesti keele õpetaja ja 1915–17 ka sealse kaubanduskooli juhataja, 1917–19 Tallinna keskkoolides õpetaja, aastast 1919 TÜ õppejõud, algul usupsühholoogia ja filosoofia dotsent, 1926–36 professori kohusetäitja võrdleva usuteaduse alal ja aastast 1936 süstemaatilise usuteaduse professor.
Avaldanud usundiloo ja usundipsühholoogia käsitlusi ning usuõpikuid; filosoofina järgis Gustav Teichmülleri kristlikku personalismi. Osales agaralt kodumaises seltsiliikumises ja rahvusvahelistes kirikuorganisatsioonides.
Töid
- Mooses ja prohvetid (1921)
- Tõusvale usule (1924)
- Loovale usule (1. osa 1924, 21994, 2. osa 1925)
- Teadvale usule (1926)
- G. Teichmüllers Philosophie des Christentums (1931)
- Rahavõimu saladused (1931)
- Maailma usundid (1935, 21991)
- Hinge surematus (1935, 21995)
- Üldine usundipsühholoogia (1936)
- Ekstaas ja müstika (1936, 21995)
- Varjatud varandus (1999)
EE 14, 2000
