Viljandi üldandmed
Elanike arv (2012)	19 107
Pindala	14,65 km2
Linna õigused	1283
Linnapea	Ando Kiviberg
Maakond	Viljandimaa

Viljandi, linn Lõuna-Eestis Sakala kõrgustiku keskosas, Viljandimaa halduskeskus, tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus ning liiklussõlm.

Asub Sakala kõrgustiku keskosas lavajal kõrgendikul, millesse lõikuvad Viljandi ürgorgu suubuvad Valuoja ja Uueveski org, linna piires asub ka Viljandi järv. Läänes piirneb Viljandi Imavere–Karksi-Nuia tugimaanteega, suuremad teed hargnevad ka Põltsamaa, Tartu, Mustla ja Pärnu suunas.

Viljandis on linna- ja maakonnavalitsus, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, Viljandimaa päästeosakond ja päästekomando ning Töötukassa Viljandimaa osakond.

Rahvastik

Alates 19. sajandi lõpust on Viljandi rahvastikus ülekaalus eestlased: 1897. aastal oli neid 82,4%, 1934. aastal 92,3% ja 1989. aastal 87,1%. 1939. aastani olid rahvusvähemustest esikohal sakslased (1897. aastal 12,1% ja 1934. aastal 2,9%), järgnesid venelased ja juudid (1934. aastal vastavalt 1,7% ja 1,0%). Nõukogude ajal oli rohkearvulisim vähemus venelased (1970. aastal 9,2% ja 1989. aastal 8,2%), ka enamik ukrainlasi ja soomlasi kõneles tavakeelena vene keelt. Pärast võõrvägede lahkumist on venekeelne elanikkond tunduvalt kahanenud: 2000. aastal oli viljandlaste seas venelasi 5,2%, emakeelena kõneles vene keelt 5,9% elanikest. 1989–2000 vähenes Viljandi rahvastik umbes 2300 inimese (sh 1200 mitte-eestlase) võrra, töötavate elanike arv aga 4300 võrra. 1989 moodustasid tööhõivelised linna rahvastikust 57%, 2000. aastal 43%.

Ettevõtlus ja transport

Kolhooside, sovhooside ja suurte ehitusettevõtete (Viljandi Kolhooside Ehituskontor, Viljandi Mehhaniseeritud Ehituskolonn) lagunemise tõttu vähenes kõige enam viljandlaste rakendatus põllu- ja metsamajanduses ning ehituses. Töötajate arv suurenes märkimisväärselt üksnes kaubanduses ning kinnisvara- ja äritegevuses. Tegevusharudest on endiselt esikohal tööstus. Viljandi tuntuima ettevõtte – tuletikuvabriku – järglane oli AS Estonian Match, kes kolis tikutootmise Indiasse. Viljandisse jäi pikkade kamina- ja küünlatikkude tootmisliin, mis on tänaseks tegevuse lõpetanud. 1996. aastal loodi AS Estonian Match kõrvale küünalde tootja AS Hansa Candle (2009. aasta käive 210 miljonit ja kasum15 miljonit krooni; annab tööd keskmiselt 150 inimesele). Puidutööstuse suurimad ja tuntuimad ettevõtted on AS Viljandi Aken ja Uks (475 töötajat) ja puitplaate tootev AS Dold Puidutööstus. Suurim mööblitootja on AS Tarme, kes valmistab mööblit peamiselt männi- ja kasepuidust. Tekstiilitööstuse tähtsamad ettevõtted on OÜ Delux (padjad, tekid, madratsid; 2009. aasta käive 150 miljonit ja kasum 17 miljonit krooni, keskmiselt 160 töötajat), AS Mivar-Viva (kodutekstiil; 2009. aasta käive 121 miljonit ja kasum 2,7 miljonit krooni; umbes 200 töötajat) ja AS Toom Tekstiil. Äripäeva edetabelis oli Viljandimaa 2009. aasta edukaim ettevõte AS Galvi-Linda, kes õmbleb erivarustust eriteenistustele ning jahi- ja kalameestele. Firma käive oli 65,5 miljonit ja kasum 20 miljonit krooni ning ta andis tööd 124 inimesele. Suurim metallitööstusettevõte on AS VMT Tehased (2009. aasta käive 119 miljonit ja kasum 7 miljonit krooni; kuulub 100% AS Viljandi Metallile), AS Kolmeks toodab elektrimasinaid.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Viljandi Maagümnaasium

Haridus. Viljandi on pikaajaliste traditsioonidega haridus- ja kultuurikeskus. 2002 oli seal 5 gümnaasiumi, põhikool, lasteaed-algkool ja erakool Viljandi Vaba Waldorfkool (2002/03. õa lõpul kokku 4367 õpilast) ning 6 lasteaeda (kokku 833 kohta). 2010. aastal tegutseb 4 gümnaasiumi, 3 põhikooli (2010. aasta jaanuaris oli kokku 3032 õpilast) ning 7 lasteaeda. Huviharidust annavad spordikool (1013 õpilast, 2010. aasta oktoobris 800 õpilast), muusikakool (199 õpilast, 2010. aastal 225 õpilast) ja noorte huvikeskus (496 ringides osalejat, praegu Viljandi Huvikool, 2010. aastal oli ringides 533 osalejat), tegutsevad ka OÜ Viljandi Arvutikool, Viljandi Keelekeskus ja MTÜ Viljandi Rahvakoolituse Erakool. 1999. aastal koondati kutsehariduse erialad Viiratsi valda Vana-Võidusse Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli (Viljandis asub üks õppehoone). Viljandi vanglas töötas erikutsekool (vangla suleti 2008). Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuses õpetatakse ärijuhtimist, infotehnoloogiat ja rakenduspsühholoogiat, 2006. aastal lisandus disaini eriala. Sotsiaalteaduste Erakõrgkooli Veritas Viljandi osakond (kõrgkool aastast 1999) koolitas õigus- ja majandusspetsialiste (80 üliõpilast, 2003 ühines Audentese kõrgkooliga).

Linnaehitus ja loodus

Linna territoorium on 14,62 km², tema ida- ja kaguserv hõlmab järsuveerulise Viljandi ürgoru, mis moodustab koos Viljandi järve kaldavööndi ning oruveeru neemikul asuva Viljandi ordulinnusega (Lossimäed) Viljandi maastikukaitseala. Valdav osa linnast paikneb lavajal kõrgendikul (kõrgeim koht 89 m ü.m), mida liigestavad ürgorgu suubuvad Valuoja ja Uueveski (Kösti) oja org, kuhu on paisutatud mitu järve ja tiiki: Paala (5,3 ha), Uueveski (1,4 ha) ja Kösti järv, Teatri tiik jmt. Veekogude kaldail ja oruveerudel asub enamik linna metsadest ja haljasaladest (kokku 418 ha). Suurimad pargid on Lossipark (Lossimäed, looduskaitse all) ning Valuoja ja Uueveski oru park. Orgude haljasvööndeid laiendavad puuderohked kalmistud: Valuojast läänes paiknev Vana-Pauluse kalmistu ning Uueveski orust idas olev Metsakalmistu. Mitu väikest haljakut asub kesklinnas: Raekoja, Purskkaevu (endine Pioneeri) ja Eha park jt. Peamine puhke- ja sportimispaik on Viljandi järve kaldaäärne Trepimäe lähistel, supluskohad on Paala järv ja Uueveski basseinid (viimased vajavad heakorrastamist). Viljandis on 29 alleed. Haljasalad ja veekogud katavad umbes 2/5 linna pindalast. Linna põhjaossa jääv Uueveski maastikukaitseala hõlmab orgu ja männikut. Puudest on Viljandis kaitse all Maramaa puiestee lõhislehine hõbevaher, Oru tänava 6 tamme (suurima kõrgus on 29 m) ja lõhislehine kask ning Posti tänava põlispuud.

Arhitektuur ja kunst

Fotograaf Jaan Rieti ateljee-elamu

Viljandi ordulinnusest põhja pool kujunes põhiplaanilt trapetsikujuline, kiriku ja raekojaga linn. Linnamüür, mis ümbritses linna kolmest küljest, rajati tõenäoliselt 14. sajandi II poolel (hävinud). Vene-Liivimaa sõjas ja 17. sajandi alguse Poola-Rootsi sõdades hävis linn peaaegu täiesti. 18. sajandil pandi alus praegusele hoonestusele. Esialgu hõlmas linn ainult keskaegse territooriumi, kus põhiosas oli säilinud vana tänavavõrk. Linnapildis domineeris esindusliku kohtuhoonega (1770, hiljem kool, nüüd linnavalitsuse mitme allasutuse asupaik) ja apteegiga (1780, nüüd muuseum) turuplats (nüüd Kindral Laidoneri plats), selle läheduses oli raekoda (ümber ehitatud).

1789 saadi mõisalt linnale maad juurde, see planeeriti korrapärase tänavavõrguga 50 krundiks. Ala hoonestati peamiselt 19. sajandil valdavalt ühekorruseliste puumajadega. Tekkisid ka aguli tüüpi eeslinnad. Rajati Viljandi Pauluse kirik (1866, arhitekt Franz Block, lõplik projekt arhitekt Matthias von Holst). Tuudorstiilis kiriku välisviimistluses on kasutatud ajajärgule iseloomulikke materjale – graniiti ja tellist. Huvitavad hooned on Rieti ateljee-eramu (1914, Karl Burman vanem) ja Eesti Panga maja (1926–27, K. Burman; 1958 ümber ehitatud). Eesti esimesi funktsionalistlikke avalikke hooneid on uus raekoda (1931, rekonstruktsioon, Johannes Fuks, 1901–78, Erich Otting). Esinduslik on ka ärihoone-hotell Eve (1939, Eugen Sacharias, nüüd Grand Hotel Viljandi, 2002, sisekujundus Tairo Pärnamets, Andro Kööp ja Urmo Raus). Nõukogudeaegseist ehitisist paistavad silma Riia maantee tuletõrjedepoo (1976, Toomas Rein) ja Ugala teatri hoone (1981, Inga Orav, Kalju Luts, Irina Raud). Uusimaid ehitisi on äri- ja hotellihoone Centrum (1998, Tõnu Liigand), Viljandi Kultuurikolledži juurdeehitus (1999, Jaan Ollik, Ike Volkov ja Mart Kadarik) ning Viljandi Linnaraamatukogu (2003, Ilmar Jalas).

Vanalinnas paikneb Johann Köleri mälestussammas (1976, Rein Luup, Edgar Viies), Jaani kiriku esisel platsil kindral Johan Laidoneri ratsamonument (2004, Terje Ojaver), tuntuimaid dekoratiivskulptuure on Kindral Laidoneri platsil asuv purskkaev „Poiss kalaga” (1938, August Vomm) ja Ranna puiesteel asuv Viljandist pärit pikamaajooksjat Hubert Pärnakivi kujutav „Jooksja” (1990, Riho Kuld, arhitekt Ülo Stöör). Pärnu maantee kalmistul asub 1944–53 surma saanud metsavendade mälestussammas (1997, Aate-Heli Õun).

Viljandi Pauluse kirik

Teater Ugala

Viljandi linnaraamatukogu hoone

Ajalugu

Monument Carl Robert Jakobson (skulptor Mati Karmin)

Viljandi Lossimägedes (Kaevumäel) asus eestlaste linnus, mis oli Sakala peamine kaitsekeskus ja tähtis liiklussõlm. Linnus rajati arvatavasti keskmisel rauaajal. Saksa vallutajad piirasid seda esimest korda 1211 ja alistasid selle arvatavasti 1217. 1223 oli linnus taas eestlaste valduses, 1224 anti vallutatud maade jagamisel Sakala Mõõgavendade Ordule. Ordulinnuse juurde tekkinud asula sai Riia õigusega linnaks (linnana mainitud 1283, Velyn). Linnuse kõrvale rajati Viljandi ordumõis (Velyn, hiljem ka Rickhof). Keskaegse Viljandi majanduses oli oluline viljakaubandus, kasutati Pärnu–Tartu veeteed. Viljandi kuulus Hansa Liitu. 1481 põletas Vene vägi linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Vene-Liivimaa sõja ajal oli Viljandi 1560–82 Vene väe valduses, 1582 läks ta Jam Zapolski vaherahuga Poola-Leedu valdusse ning oli seejärel 1600–02 ja 1608–09 Viljandi staarostkonna keskus, aastast 1621 kuulus Viljandi (Jakob De la Gardie’le läänistatuna) Rootsile. 17. sajandi alguse sõdades minetas linnus sõjalise tähtsuse. Põhjasõjas sai Viljandi 1703 ja 1707 rängalt kannatada, 1710 läks valdavalt saksa käsitöölistest ning kaupmeestest elanikkonnaga Viljandi Venemaa valdusse. 1783–96 ja aastast 1888 on Viljandi olnud maakonnalinn (v.a 1950–90, kui oli rajoonilinn; Viljandimaa). 1789 kinkis Katariina II linnale Viiratsi kroonumõisa. 1869 asutati Viljandis laulu- ja mänguselts Koit, 1871 Viljandi Eesti Põllumeeste Selts ja 1875 trükikoda, 1878–82 andis Carl Robert Jakobson seal välja Sakalat. 1897 sai Viljandi kitsarööpmelise raudtee, mis ühendas teda Mõisaküla kaudu Valga ja Pärnuga ning hiljem (aastast 1900) Tallinnaga. 1890 asutati tiku- ning 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. 1905. aasta revolutsiooni ajal hukkas karistussalk Huntaugu mäe jalamil 53 inimest. 1919 liideti Viljandiga Kivistiku, Kantreküla jmt agul. 1930. aastail pöörati linnapea August Maramaa juhtimisel suurt tähelepanu eriti Uueveski linnaosa väljaehitamisele ja Viljandi kui suvituslinna arendamisele. II maailmasõja ajal jõudsid 9. VII 1941 Viljandisse sakslased, Huntaugu mäele rajati suur sõjavangide laager (hukkunuile on püstitatud Huntaugu ja Järveotsa ühishaual mälestusmärgid). Septembris 1944 hävis tules mitu südalinna elukvartalit. Nõukogude okupatsiooni ajal paiknes Viljandis õhudessantvägede eriüksus. Viljandi–Tallinna raudteeliin ehitati 1974 laiarööpmeliseks.

Kirjandus

• S. Rits. Viljandi linn. Viljandi, 1996
• Viljandi linn: inimkaotused ja repressioonid alates 21. juunist 1940. Koostanud E. Piir. Viljandi, 1995
• К. Alttoa. Viljandi linna, kujunemisest. – Ehitus ja Arhitektuur, 1978, 2
• K. Alttoa. Viljandi varasem ehituslugu. – Eesti Loodus, 1983, 9
• Eesti arhitektuur 2. Läänemaa. Saaremaa. Hiiumaa. Pärnumaa. Viljandimaa. Tallinn, 1996
• R. Joost. Viljandi. Tallinn, 1984
• Kodulinn Viljandi. 700. aastapäevale pühendatud artiklite kogumik. Tallinn, 1983
• R. Loodus. Viljandi kunstielu kuni 1940. a-ni. – Kunstiteadus. Kunstikriitika, 1981, 4
• A. Maramaa. Viljandi. Viljandi, 1934
• E. Priidel. Viljandi ja kirjamehed. Tallinn, 1971
• Sakala ja sakalased. Tallinn, 1985
• Turismiteatmik: Viljandi linn. Viljandi, 1996
• Viljandi: Loodus, ajalugu, vaatamisväärsused. Viljandi Rajoonidevaheline Koduloomuuseum. Viljandi, 1963
• Viljandi läbi aegade. Kodulookirjanduse nimestik. Viljandi, 1983

Välislink

• Viljandi linna koduleht

EE 12, 2003; muudetud 2011