Toila
Toila, alevik ja samanimelise valla keskus, paikneb Ida-Virumaal Soome lahe rannikul Pühajõe suudmest läänes; 777 elanikku (2000). Seal on Toila Gümnaasium (2002/03. õa 341, 2009/10. õa 256 õpilast), lasteaed, muusika- ja kunstikool, spordi- ja kultuurikeskus, raamatukogu ja postkontor. Huviväärne on Pühajõe paremkaldal asuv Oru park (Toila-Oru loss, Oru pargi maastikukaitseala). Oru pargis on kaitsealune kivi, nn Jelissejevi kivi (ümbermõõt 26,8 m). Toila kooli juures kasvab Eesti suurim kaitsealune euroameerika pappel (istutatud 1870. aastal; ümbermõõt 5,45 m). Toilast lõunas asub Toila kalmistu. Suuremad tööandjad on OÜ Viru Rand ja Toila sanatoorium. 19. sajandi lõpus kujunes Toila mainekaks suvituskohaks ja kultuurikeskuseks. Areng hoogustus, kui valmis Tallinna–Peterburi raudtee. Tähistatud on Eesti esimese maateatri (ehitatud 1882) asukoht ja Teises maailmasõjas langenud Saksa sõdurite kalmistu (taastati 2002). Toilast on pärit Carl Sarap, seal elas 1918–35 Igor Severjanin, seal on suvitanud kultuuritegelasi (sh Marie Under ja Henrik Visnapuu). Toila alevikust 7 kilomeetrit läänes asus Toila mõis (rajati 17. sajandi algul).
Toila ja Martsa piiril (Toila-Martsal) asub Toila kalmistu, selle idapiiril on varase rauaaja tarandkalme (osaliselt lõhutud), mille kaevamisel (1943 ja 1947, Marta Schmiedehelm) leiti 1. sajandist pärinevaid rohkete rauast karjasekeppnõelte ja nugadega laibamatuseid. Tarandite all oli jäänuseid veel vanematest põletusmatustest, kalme ülemise kihi moodustasid 6.–9. sajandi põletusmatused. Toila kalmistust umbes 200 meetrit läänes on veel 2 tarandkalmet, neist ühe kaevamisel (1957–58, Evald Tõnisson) avastati 2.–4. sajandi põletusmatuseid.
 Toila vallamaja |  Toila sanatoorium |  Toila-Oru park |
EE 12, 2004: muudetud 2011
