tsistertslaste ordu, katoliku mungaordu, mille benediktlane Robert de Molesme (1029–1111) asutas 1098 Prantsusmaal Dijoni lähedal Cîteaux’is (lad Cistercium), et taastada mungaelu range askeetlus ja vagadus. 1112 astus tsistertslaste ordusse Bernard Clairvaux’st ja rajas 1115 Clairvaux'sse oma kloostri. Sellest algas tsistertslaste arvu ja mõju kiire kasv (14. sajandi alguses oli Euroopas ligi 700 kloostrit). Tsistertslaste ordu põhikord nõudis liikmeilt kehalist tööd, seetõttu tegelesid kloostrid põlluharimise ja käsitööga. Ordu rikastudes hakati kasutama ka ilmikvendade, palgaliste ja sõltuvate talupoegade tööd. Aastast 1120 on ordul naisharu. Reformatsiooni tagajärjel vähenes tsistertslaste kloostrite arv järsult. Tänapäeval on tsistertslaste ordu (Sacer Ordo Cisterciensis) meesharul 81 ja naisharul 95 kloostrit (1996).

Baltimaadel ehitati esimene tsistertslate klooster umbes 1205 Daugavgrivasse. Eestis rajati klooster 1228 Kärknasse ja 1317 Padisele, 13. sajandil kloostrimõis Kolgasse; nunnakloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja Lihulas.

Tsistertslaste arhitektuuri õitseng oli 12. ja 13. sajandil. Püstitati suurejoonelisi, tähelepanuväärse ehitustehnilise tasemega ehitisi, lihtsa kavatise, harilikult nelinurkse koorilõpmiku ja väikese haritorniga kloostrikirikuid. Suuri fassaaditorne, ehitusplastikat ning värvilisi klaasaknaid välditi. Tsistertslaste ehitised on mõjutanud Lääne-Euroopa ja ka Eesti kaasaegset arhitektuuri.

EE 9, 1996