Tõrva üldandmed
Elanike arv (2011)	2729
Pindala	4,8 km2
Linna õigused	1926
Linnapea	Maido Ruusmann
Maakond	Valgamaa

Tõrva, linn Valgamaa lääneosas, Helme valla halduskeskus; 2729 elanikku (2011).

Paikneb Õhne jõe keskjooksul (suudmest 38.–34. kilomeetril) mõlemal pool jõge kergelt lainja pinnamoega lavajal alal, mida liigestavad Õhne lammorgu vasakult suubuvad Pokardi ehk Tikste ja Keisripalu ehk Keisri kõrvalorg. Maastikku ilmestavad lõunas Õhne vasakul kaldal paiknev metsane seljak (Tõrva Tantsumägi) ning 2 järve: Valga maantee ääres Riiska ja linna põhjapiiril Vanamõisa järv.

Lääne-Valgamaa majandus- ja kultuurielu keskus ning tähtis maanteesõlm: teed Valga (30 km), Pärnu ja Tartu suunas.

Rahvastik

Suurettevõtete Valga KEK, Tõrva sovhoos ja Valga EPT loomisega kasvas Tõrva elanike arv 20. sajandi teisel poolel pidevalt, edastades nii Otepääd ja kui ka Valgat. 1999. aastast alates on linna rahvaarv pidevalt vähenenud, põhjuseks on negatiivne rändesaldo (tööpuudus ja  noorte mujale õppima asumine) ja negatiivne iive. Rahvusliku koosseisu poolest on Tõrva linn Eestis üks homogeensemaid. Suviti kasvab linna elanikkond puhkajate tõttu.

Ettevõtlus ja transport

Tõrva elanike tegevusalad muutusid 20. sajandi lõppkümnendil tunduvalt. 1990. aastateni oli Tõrva eelkõige ehitajate linn, tööstuses olid valdavad piima- ja õmblustööstus. Palju tõrvalasi töötas ka Valga Eesti Põllumajandustehnika metallitöötlemis- ja masinaremonditöökodades ning maaparanduses (Valgas, Linnakülas). Praeguses Tõrvas on tähtsal kohal puidu- ja mööblitööstus (Scandinavian Furniture OÜ), õmblustööstus (AS SG Balticum, spordi-, matka- ja jahirõivad). 2003. aastast töötab Õhne jõele rajatud hüdroelektrijaam (kaks turbiini võimsusega 40 ja 52 kilovatti suudavad aastas toota pool miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat). Elektrijaama haldab ja alates 2011. aastast osutab Tõrva linnas vee- ja kanalisatsiooniteenust OÜ Tõrva Veejõud. Tõrva Tarbijate Ühistule kuuluvad nii Tõrvas paiknevad 4 kauplust ja laod kui ka Valga maakonnas asuvad kauplused.

Tõrva on teedesõlm, kus Valga–Pärnu maanteelt lahknevad maanteed Rõngu kaudu Tartusse ja läbi Helme Viljandisse ning kohalikud teed Koorkülla ja Holdresse.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Kirik-kammersaal

Üldharidust annab Tõrva Gümnaasium (asutatud 1917 erakoolina; 2002/03. õa 714, 2009/10. õa 521 õpilast). 2003 liideti gümnaasiumiga Patküla Põhikool (asutatud 1767 Patküla mõisa kodukoolina; 2002/03. õa 86 õpilast). Tõrvas on kaks lasteaeda, muusikakool (69 õpilast), spordihoone, kultuurimaja, linnaraamatukogu, lasteraamatukogu, kirik-kammersaal ja noortekeskus.

Turismiinfoteenust pakub SA Tõrva-Helme Turism, majutusteenust pakuvad kaks hotelli – Pigilinna ja De Tolly (kokku 45 kohta). Kaks korda kuus ilmub ajaleht Helme-Tõrva Elu.

Arstiabi saab 4 perearstilt ja Tõrva Tervisekeskusest (eriarstid, kiirabibrigaad). Tõrva Haigla AS on hooldushaigla (20 kohta), Tõrva linna sotsiaaosakond pakub koduhooldus-, hooldekodu- ja supiköögiteenust.

Tõrvas tegutsevad EELK Helme Kogudus (endises Helme vennastekoguduse palvemajas; kogudusele kuulub ka endise õigeusu kiriku hoonest taastatud kirik-kammersaal) ja Tõrva Immaanueli Kogudus, kellele kuulub ka elamust kohandatud misjonimaja. Linnast loodes asub Helme kalmistu.

Linnaehitus

EE 12, 2003

Linna maastik on vahelduv – lavajat lainjat ala (4,8 km²) poolitab Õhne jõe lammorg. Tugevasti looklev jõgi on linna keskel vana veskitammiga (nüüd kasutab seda hüdroelektrijaam) üles paisutatud. Tõrva läänepiiril on osa Tikste maastikukaitsealast, seal voolab järsuveerulises Tikste ürgorus Pokardi ehk Tikste oja (ka sellel on väike paisjärv), mis suubub Õhne jõkke. Linna lõunaserval, Õhne vasemal kaldal, kerkib loode–kagu-sihiline põlise parkmetsaga seljak (Tõrva Tantsumägi). Selle põhjaosas asuvad laululava ja peoplats, lõunaosas on Tõrva linnamägi. Tantsumäest loodes, Õhne jõkke suubuva oja kaldal, asub kaitsealune dendropark (0,86 ha), mis on rajatud 1960. aastatel vana kruusaaugu kohale. Paremkalda linnaosas on Riiska (4 ha) ja Vanamõisa (2 ha; hüppetorniga supelrand) järve ääres puhkealad. Vanamõisa järve ja Õhne jõe ääres asub Tõrva Gümnaasiumi park (15,4 ha; looduskaitse all), mille lõunapoolne osa on endine mõisapark, põhjapoolne parkmets. Kaitse all on ka Sõpruse park (1,5 ha) ja linna puhkepark (15,6 ha). Metsad ja pargid kokku katavad viiendiku linna pindalast. Linna piiridesse ulatuvad Helme jõe ja Õhne jõe hoiuala.

Tänavastiku põhitelgedeks on linna läbivad maanteed (Tartu, Valga ja Viljandi maantee) ning Veski tänav, mille ristmel asub muinsuskaitse alla võetud, tihedama hoonestusega linnasüda. Valdav osa Tõrvast on väikeelamutega aedlinn, millest erineb üksnes Valga maantee ääres Riiska järvest lõunas paiknev nn KEK-i linnaosa, kuhu omaaegne Valga Kolhooside Ehituskontor (KEK) rajas tootmishooned ja suured korterelamud. See linnaosa hõlmab umbes kümnendiku Tõrva pindalast, kuid seal asub peaaegu kolmandik tema elanikest.

Tõrva vanema arhitektuuri näidisena on huvipakkuvad kirik-kammersaal (ehitatud 1987–90 1905 valminud ja 1944 hävinud Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise Kiriku varemeist), kõrtsihoone (teateid aastast 1834, puidust hoone põles 1890, taastati samas kohas maakivist kõrtsihoonena) ja vennastekoguduse palvemaja, 20. sajandi I poolel ehitatud gümnaasiumihoone ja raekoda ning 1976 valminud Valga KEK-i peahoone (arhitekt Arvi Aasmaa).

Ajalugu

Tõrva kesklinnast 1,5 km lõunas Õhne jõe ürgoru vasakul kaldal oli muistne linnus (Tõrva linnamägi; 11.–12. sajand), sellest loodes oli tõenäoliselt I aastatuhande II poolest pärit muinasasula. Tõrva nime teket seostatakse sellega, et ümbruskonnas aeti vanasti tõrva. Nüüdse Tõrva kohal teeristil olnud Patküla mõisa Tõrva kõrtsi kohta on teateid aastast 1834. Esimene elamu ehitati Tõrvasse 1875, 19. sajandi lõpus on mainitud Tõrva karjamõisa (Törwa), 1889 asutati postijaam. Aegapidi kujunes Tõrva maakeskuseks. Sinna asus elama talurahva kihistumisel küladest väljatõrjutud peresid, kes kujundasid seal tööjõuturu. Nagu Saardes ja Tarvastus, tekkis ka Helmes 20. sajandi alguses kihelkonnakeskusena kirikust pisut kaugemal paiknev põllu- ja käsitööliste asula. 1921 sai Tõrva aleviks, linn on ta aastast 1926. Teise maailmasõja ajal hävis 1944. aastal umbes pool linna hoonestikust. 1950–59 oli Tõrva samanimelise rajooni keskus. 1968 liideti linnaga osa Roobe külast.

Tõrva apostliku õigeusu kiriku ikonostaas (hävinud)

Linnapea ja gümnaasiumi direktori Madis Reisenbuki elamu (1930-ndad aastad)

Tõrva Vanamõisa ujula (1978)

Tõrvaga seotud tuntud isikuid

Madis Reisenbuk, ühiskonnategelane ja koorijuht Marie Kull (1901–72), Helme kihelkonnakooli õpetaja Märt Jakobson (1828–1904), Patküla algkooli direktor ja ühiskonnategelane Reinhold Tsirnask (1904–42), Eduard Vääri, Voldemar Maasik ning Tõrva kirik-kammersaali juhataja, tõrvalaste „juurte“ uurija, ühiskonnategelane Ilmar Kõverik.

Kirjandus

• H. Salm. Tõrva, Helme, Hummuli. Tallinn, 1998
• I. Kõverik ja H. Salm. Tõrva kirik-kammersaali 100 aastat. Tõrva, 2006
• M. Koldits. Ürituste sari „Juured” Tõrva kirik-kammersaalis aastatel 2000-2010. Tallinn, 2011

Välislink

• Tõrva linna koduleht

EE 12, 2003; muudetud 2014