Valgamaa üldandmed
Moodustamise aeg	1. I 1990
Pindala	2043,5 km2
Elanike arv	34 048 (2010)
Keskus	Valga linn
Rahvastiku tihedus	16,7 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus	55,40%
Haldusüksused	2 linna, 11 valda
Asulad	3 linna (sh 1 vallasisene linn), 7 alevikku ja 150 küla

Valga maakond, Valgamaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Maakond asub Lõuna-Eestis. Piirneb loodes Viljandi-, põhjas Tartu-, kirdes Põlva- ja idas Võrumaaga, edela- ja lõunanaabriks on peamiselt Läti Valka ja Hopa piirkond.

Maakonnana on nüüdne Valgamaa uudismoodustis, mis hõlmab muistse Sakala ja Ugandi äärealad. Maadejagamisel 1224 läks Helme ala ordule, ülejäänu Tartu piiskopkonda. Liivimaa kubermangus kuulus Lääne-Valgamaa Viljandimaasse, Ida-Valgamaa Tartumaasse. 1783 arvati Hargla ja Karula kihelkond uude Võru kreisi, Valga linn ja selle lähiümbrus lätlaste asualale moodustatud Valga kreisi. Pärast Eesti iseseisvumist kujundati 1920–21 Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa Valga linnale lähematest valdadest uus, Valga maakond. Praeguse suuruse sai Valgamaa (aastani 1990 Valga rajoon) 1962. Varasem Valgamaa (1920–50) ei hõlmanud Otepääd ja selle ümbrust ning Aakre piirkonda (tollane territoorium – 1521 km² – oli ligi ³/₄ nüüdsest).

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Koosneb Valga (maakonnalinn) ja Tõrva linnast ning Helme, Hummuli, Karula, Otepää (sh vallasisene Otepää linn), Palupera, Puka, Põdrala, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru vallast.

Loodus

Helme koobastik

Valga pinnamood on mitmekesine. Maakonna lääneosa asub Sakala, idaosa Otepää kõrgustikul (Kuutsemägi 217, Väike Munamägi 207 m), neid eraldab ulatuslik Valga nõgu (asub täielikult Valgamaal). Lõunaossa ulatuvad Karula kõrgustiku (Rebasejärve Tornimägi 137 m) ja Hargla nõo lääneosa, äärmisse põhjaossa Võrtsjärve madaliku lõunatipp ja Ugandi lavamaa väike edelasopp. Aluspõhja moodustab Devoni liivakivi, selle (peamiselt Burtnieki lademe) paljandeid on enim maakonna lääneosas (Õhne ja selle lisajõgede orgudes, Väikese Emajõe orundis Uniküla ja Laatre vahemikus) ning lõunaosas Mustjõe ürgorus Hargla lähedal. Paljandeis asuvad suurimad koobastikud (Koorküla Põrguhaud ja Helme koobastik) on tõenäoliselt inimese rajatud. Aluspõhja katavad paksult karbonaatne punakaspruun moreen ning kõrgustikel jääsulamisveesetted. Sakala kõrgustikule on omane ürgorgudest liigestatud lainjas moreenimaastik, Võrtsjärve ääres (Riidaja ja Leebiku ümbruses) leidub voori, Läti piiril laiaulatuslikke liivikuid ning Hummuli ja Taagepera piirkonnas künkaid. Sakala kõrgustikul ja Ugandi lavamaal on valdavad kahkjad ja leetjad mullad (VI hindeklass). Valga ning Hargla nõos on savidel ülekaalus heledad kahkjad ja leetjad gleimullad, liivadel leetunud ja leedemullad. Neid palu- ja nõmmemetsaga kaetud muldi on rohkesti ka mujal Valgamaal. Otepää ja Karula kõrgustikul leidub kõiki Eesti mullatüüpe, v.a paepealsed rendsiinad ja sooldunud rannikumullad. Laialdase erosiooni ning kohati raske, kohati aga liialt kerge lõimise tõttu on Valgamaa mullad Eesti ühed kehvimad (VII–VIII hindeklass). Järverohkuselt jääb Valgamaa maha vaid Võrumaast. Üle 100 ha suurusi järvi on umbes 180. Kõige enam järvi on Otepää (Pühajärv, Nüpli järv, Päidla järvestik) ja Karula kõrgustikul (Aheru, Koobassaare ja Ähijärv, Karula Pikkjärv) ning Koorküla ümbruses. Maakonna põhjaossa ulatub Võrtsjärve lõunatipp. Valgamaa jõgedel on 30 üle 1 ha suurust paisjärve. Sood (kokku 7900 ha) on enamasti väikesed, suurimad neist paiknevad Võrtsjärve madalikul ning Valga ja Hargla nõos. Valgamaa peamised maavarad on liiv, kruus (kaevandatakse kuues karjääris), savi ja turvas. Maakonnas on 32 hoiuala, 43 kaitsealust puistut, parki ja alleed, 6 looduskaitseala, 5 maastikukaitseala, 11 vanade eeskirjadega kaitseala, osa Karula rahvuspargist ja 45 kaitstavat looduse üksikobjekti.

• Valgamaa kaitsealade täielik loend

Majandus

Pühajärve spaahotell

Valgamaa on tööstus-põllumajanduspiirkond, seal asub ka üks Eesti tuntuimaid puhke- ja spordikeskusi Otepää. Keskmise brutopalga (2002. aastal 4486 krooni ja 2009. aastal 8979 krooni ehk 574 eurot) poolest jääb Valgamaa Eesti keskmistest (vastavalt 6110 krooni ja 12 264 krooni ehk 784 eurot) tunduvalt maha ja on maakondade hulgas viimasel kohal.

Ettevõtlus. Suurem osa Valgamaa ettevõtetest tegeleb põllu- ja metsamajandusega (2009. aastal 31%), kaubanduse ja mootorsõidukite remondiga (18%), ehituse (9%) ja töötleva tööstusega (8,5%), tähtsal kohal on turism. Valgamaa suurim ja edukaim (2009. aasta käive 197 miljonit ja kasum 13,5 miljonit krooni, töötajaid 12) on ERTS gruppi kuuluv raudteevedude ekspedeerimisega tegelev AS Estreftransservice. AS ERTS Valga Vaba Terminaal osutab tolli- ja ladustamisteenuseid nii raudtee- kui ka autotranspordiga veetavale kaubale Euroopa Liidu siseselt kui ka kolmandatesse riikidesse (on ainuke Valga vabatsoonis tegutsev ettevõte). Suur ettevõte on ka OÜ Valga Teed (110 töötajat, müügitulu 130 miljonit krooni). Tuntud on Atria Eesti AS-i Valga tootmisüksuse Max & Moorits kaubamärgiga lihatooted ja AS Sangaste Linnase Heleni kaubamärgiga hommikuhelbed. Paljudele valgamaalastele annab tööd Tõrva Tarbijate Ühistu (14 kauplust, müügitulu 97 miljonit krooni). 2009. aastal tegutses suur osa Valgamaa ettevõtteist Valga (378) ja Tõrva linnas (148) ning Otepää (251) ja Helme vallas (110). Väljavedu (2009. aastal 89 miljonit eurot) on tunduvalt suurem kui sissevedu (33,8 miljonit eurot).

Haridus, kultuur ja tervishoid

Helme ordulinnuse varemed

Haridus. Valgamaal on 22 üldhariduskooli (2009), neist 19 on munitsipaalkoolid, 2 riigikoolid ja 1 erakool. Munitsipaalkoolidest 6 on gümnaasiumid või keskkoolid (sh 1 vene õppekeelega ja 1 kaugõppegümnaasium), 9 põhikoolid ja 4 algkoolid (sh 3 lasteaeda-algkooli). Erivajadustega lapsed õpivad Valga Jaanikese Koolis (vene ja eesti õppekeelega) ja Helme Sanatoorses Internaatkoolis (eesti õppekeelega). Erakoolina tegutseb Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal. 2009. aastal oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 3795. Maakonnas tegutseb Valgamaa Kutseõppekeskus (536 õpilast). Koolieelseid lasteasutusi on 22. Huvialategevust võimaldavad Valga, Tõrva ja Otepää muusikakool, Puka kunstikool, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Tõrva Kultuurimaja, Otepää Kultuurikeskus ning stuudio Joy (Valgas). Avatud noortekeskused tegutsevad Hellenurmes, Pukas, Tõllistes, Taheval, Tõrvas, Valgas ja Otepääl.

Kultuur. Valgamaal on 17 kultuuri- ja rahvamaja ning 25 raamatukogu (neis on registreeritud kokku 11 500 lugejat). Tegutseb 9 muuseumi, neist 3 on riiklikud: Valga Muuseum (maakonnamuuseum), Gustav Wulff-Õie Muuseum (Eesti Kirjandusmuuseumi filiaal) ning Valga piirivalvelinnakus asuv isamaalise kasvatuse püsiekspositsioon. Munitsipaalmuuseume on 4 (Barclay de Tolly mausoleum, Helme Koduloomuuseum, Otepää Gümnaasiumi Koduloomuuseum ja Otepää Talispordimuuseum) ning eramuuseume on 2 (Eesti Lipu Muuseum, Hellenurme Vesiveski Muuseum).

Kultuurimälestused. Riikliku kaitse all on 961 kultuurimälestist. Ajaloomälestisi on 59 (Helme, Otepää ja Taagepera kalmistu, Vabadussõja Paju lahingu koht, Valga tütarlastegümnaasiumi hoone), arhitektuurimälestisi 271 (Barclay de Tolly mausoleum, Taagepera ja Sangaste mõisa peahoone, Otepää, Hargla ja Valga Jaani kirik, Valga Säde seltsimaja). Arheoloogiamälestisi on 147 (Pukas asuvad ohvriallikas, Vooremägi ja Kivivare linnamägi, Helmes asuvad ohvriallikas ja koopad, Otepää linnamägi). Kunstimälestisi on 484 (Otepää kiriku altar ja altariaed, kantsel ning altarimaal „Kolgata”, Hargla kiriku altarimaal „Ristilt võtmine”, Valga Jaani kiriku vitraaž ja oreliprospekt). Maakonnas on 1 muinsuskaitseala (Valga linnatuumiku muinsuskaitseala). Tuntuimad puhkealad on Pühajärve ümbrus jt looduskaunid kohad Otepää kõrgustikul.

Sport. Valgamaal on umbes 100 spordirajatist, sh 9 spordisaali, 6 staadioni, 2 siseujulat, 18 välisväljakut, 1 mäesuusatamis- ja 2 suusahüppemäge, 4 lasketiiru, 5 tervise- ja liikumisrada. Olulisemad spordikeskused on Kääriku Puhke- ja Spordikeskus ning Tehvandi Spordikeskus. Tegutseb 56 spordiklubi, kus tegeldakse umbes 20 spordialaga.

Tervishoid. Maakonnas tegutseb 22 litsentsiga perearsti ja 22 apteeki. Hambaravi teenust osutatakse 12 hambaravikabinetis. Valgamaal on 3 haiglat – Valga Haigla AS (üldhaigla), Tõrva Haigla AS ja SA Otepää Tervisekeskus (hooldushaiglad). Valgamaa elanikke teenindab 3 kiirabibrigaadi (Valgas, Tõrvas ja Otepääl). Raviasutustes töötab kokku 57 arsti, 19 hambaarsti ja 141 õendusala töötajat. Maakonnas on 8 hooldekodu: Valga Hoolekandekeskus, Lõuna-Eesti Hooldekeskus (haldab MTÜ Hellenurme Mõis), Hummuli Hoolekandekeskus, Karula Hooldemaja, SA Otepää Tervisekeskuse hooldekodu osakond, Taagepera Hooldekodu, Tõrva linna hooldekodu ning Hargla Hooldekodu. Erihooldekodu on MTÜ Paju Hooldekodu. Päevakeskused on Koorkülas ja Jetis (Hummuli vallas), Alal, Helmes, Kalmes ja Karjatnurmes (Helme vallas), Valgas (MTÜ Domus Petri Kogu ja MTÜ Valgamaa Tugikeskus) ning Õrus. Lastehoolekandeasutused on Valga Lastekodu Kurepesa ja SA Taheva Sanatoorium.

Barclay de Tolly mausoleum

August Gailiti sünnikodu sisevaade

Paju lahingu mälestusmärk

Ajalugu

Maakonnana on nüüdne Valgamaa uusmoodustis, mis hõlmab kahe ajaloolise maakonna – Sakala (läänes) ja Ugandi (idas) – äärealasid. Johtuvalt sellest jaotus Valgamaa ka lõunaeesti murderühma eri murrete aladeks: Helme kihelkond kuulus Mulgi murde piirkonda, kirdes ja idas olid Otepää, Rõngu ja Sangaste kihelkonna ja osa Karula kihelkonnast valdavalt Tartu-murdelised ning kagus Hargla ja osa Karulast Võru-murdelised. Sakslaste vallutusega kaasnenud maadejagamisel (1224) läks Helme ala ordule, nüüdse Valgamaa idaosa Tartu piiskopkonda. Poola võimu ajal jaotus Valgamaa Pärnu ja Tartu vojevoodkonna vahel. Liivimaa kubermangus kuulus Lääne-Valgamaa Viljandimaasse, Ida-Valgamaa Tartumaasse. Uute maakondade moodustamisel 1783 arvati Hargla ja Karula kihelkonna ala Võrumaasse ning Valga linn ja lähiümbrus (Luke kihelkond) peamiselt lätlaste asualale moodustatud Valga kreisi (hõlmab nüüdse Valka ja Alūksne põhiosa). Eesti iseseisvumise järel seati seal ametisse maakonnavalitsuse esimees (19. IV 1919; Jaan Kurvits), avaldati seadus Valga linnast ja selle lähivaldadest Valga maakonna asutamise kohta (6. IX 1920) ning määrati maakonna piirid (11. II 1921): Valgamaasse arvati Võrumaast 4, Tartumaast 5 ja Viljandimaast 8 valda. Määrati Eesti-Läti piir: Valga linn jaotus Eesti Valgaks ja Läti Valkaks, Eesti sai Paju ja Sooru ümbruse, valdavalt lätlastega asustatud Oomuli (Omuļi), Härgmäe (Ērģeme), Pedeli (Pedele) ja Luke (Lugaži) ümbrus jäi Lätile. 1950 Valga maakond kaotati, tema territooriumil moodustati Valga rajoon ja enamik Tõrva rajoonist (püsis aastani 1959, seejärel liideti taas Valga rajooniga). 1962. aasta lõpus (Elva rajooni kaotamise järel) arvati Valga rajooni ka Aakre, Hellenurme, Palupera ja Otepää piirkond, 1966 tuli Võru rajoonist üle Valtina ümbrus.

Kirjandus

• Valgamaa. Maadeteadusline, majanduslik ja ajalooline kirjeldus. Tartu, 1932
• Otepää. Kodu-uurijate seminar-kokkutuleku ettekannete lühikokkuvõtted. Tallinn, 1966
• L. Kaaramaa, H. Kübar. Põllumajanduslik Sangaste. Tallinn, 1980
• H. Mägi, K. Veri. Valga rajoon. [Siin- ja sealpool maanteed]. Tallinn, 1983
• Valga rajoonis. Tallinn, 1987
• Põllumajandusmaastiku tootlikkus ja keskkonnakaitse. Tallinn, Valga, 1984
• Valgamaa aastaraamat 1994. Tartu, 1994– 

Välislingid

• Valga Maavalitsuse koduleht
• Valgamaa infoportaal

EE 12, 2003; muudetud 2011