Uderna

Uderna, küla Tartumaal Rõngu vallas ElvaPalupera maantee ääres ja Elva jõe vasakul kaldal; 116 el (1995).

Endises mõisahooneis on krooniliste haigete kodu (asutatud 1992 senisest kopsuhaiglast). Huviväärne on Uderna park (2 ha), kus 22. I 1919 peeti üks Vabadussõja lahinguid. Paikkonnana hõlmab Uderna ka Pikkapalu metsa, Kalme küla ning Elva-lähedasi paiku (Lauri, Leivaste), ka osa Elva linnast on rajatud Uderna mõisa maale. Uderna postijaama järgi nimetati varem ka sinna kujunevat alevikku Udernaks. Kalme külas asub Uderna raudteepeatus (6,7 km Elvast Valga poole). Sellest umbes 1 km loodes on Uderna muuseum (Tartumaa Muuseumi filiaal) ja mälestuspark, mis seonduvad omaaegse Uderna kooliga (1766–1973); ministeeriumikooli lõpetasid seal Konrad Mägi, Leopold Hansen, Friedebert Tuglas, Jaan Kärner, H. R. Mäelo jmt. Eesti kultuurilukku läinut, koolipargis (nüüd Uderna kultuurilooline kaitseala) meenutab paljusid neist kivist rinnakuju ja mälestuspuu. 

Udernat on esimest korda mainitud külana 1449 (Lutke-Udrykal) ja mõisana 1486 (Udernall), 1582–1796 on olnud kaks küla – Suure- ja Väike-Uderna (Gross- ja Klein-Uddern), pärast 1796. aastat on taas olnud üks küla. Kui 1920. aastail hakati eristama Uderna asundust ja küla, anti külale Kalme nimi. Leivastet on esimest korda mainitud 1582 (Liewasth). Udernas on sündinud Olav Roots.

Udernast idas asub Elva-Vitipalu maastikukaitseala (9 km2).

EE 10, 1998; VE, 2006