Vaiga (ajalooallikais Wayga, Waiga, Wegele), muistne Eesti maakond, paiknes põhiliselt praeguse Jõgevamaa alal, oli 13. sajandil alguses üks kihelkond (1000 adramaad). Nimi arvatakse seostuvat vadjalastega. Vaigas asusid Henriku Liivimaa kroonikas mainitud Riole ja Somelinde linnus. Muistse vabadusvõitluse ajal jõudsid 1219 Vaigasse sakslased ja alistasid selle 1220. Maade jagamisel (1224) anti Vaiga põhjaosa (600 adramaad) Mõõgavendade Ordule, lõunaosa (400 adramaad) Tartu piiskopile.

EE 12, 2003