Vaika saared
Vaika saared (ha) | |
Alumine Vaika | 1,6 |
Ülemine Vaika | 1,6 |
Karirahu | 0,8 |
Keskmine Vaika | 0,8 |
Mustpank | 0,4 |
Kullipank | 0,3 |
Vaika saared, Vaikad, saarerühm Vilsandi lääneranna lähedal: Alumine, Keskmine ja Ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank, Karirahu ja väike nimetu saar; kokku üle 5 ha, kõrgus kuni 3 m. Kuuluvad Vilsandi rahvusparki. Vaika saared on Jaagarahu lademe valdavalt biohermsed karstunud kõvikud. Taimkate hõre. Urbne lõheline dolokivist pinnas ning saarte eraldatus pakuvad soodsaid võimalusi hahkade jpt merelindude pesitsemiseks.
Teateid aastast 1798 (Waik Laid). 1906 hakkas Vilsandi tuletorni ülem Artur Toom seal kaitsma merelinde. Vilgas linnuelu sai ajendiks, miks Riia Loodusuurijate Selts rajas 1909 Kihelkonnale Rootsiküla mõisa bioloogiajaama ja rentis 14. VIII 1910 Kihelkonna pastoraadilt Vaika saared linnukaitsealaks. 1924 allutati saared Tartu Ülikooli Kuusnõmme bioloogiajaamale (tegutses 1922–41). 1937 kehtestati Vaika saartel ja Vilsandi läänerannas looduskaitserežiim. Teise maailmasõjaga katkenud linnukaitseline tegevus taastati alles 1957, kui asutati Vaika looduskaitseala. 1971 laiendati see Vilsandi looduskaitsealaks, 1993 nimetati Vilsandi rahvuspargiks.
Vaata ka seotud artiklit
EE 10, 1998; EE 12, 2003; VE, 2006; muudetud 2012