hahk

Haha isaslinnul (tagaplaanil) on toretsev hundsulestik

Emahahk pesal

hahk (Somateria mollissima; ingl common eider, vn oбыкновенная гага), Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas levinud haneline; suurimaid partlasi, kuulub sukelpartide rühma. Isaslind mustvalge, emaslind nn pardipruun. Pikkus 50–71 cm, tiibade siruulatus 80–108 cm. Hahk on puhtmereline lind, pesitseb ranniku avaalal kivide ääres, põõsaste all või muus varjulises kohas. Toitub peamiselt merelimustest ja vähilaadsetest. Kurnas 4–7 muna; pärast pesitsusperioodi elab avamerel. Isase toretsev hundsulestik vahetub peaaegu musta puhkesulestikuga. Haha udusuled on väga soojapidavad, neist valmistatakse näiteks polaarlendurite ja -uurijate ning alpinistide rõivaste voodrit. Sulgi korjatakse pesast pärast poegade lahkumist (kuni 20 g pesa kohta).

Eestis on hahk hilisjääaja jäänuk. Meresaartel on ta tavaline haudelind. Saabub märtsis-aprillis. Isalinnud koonduvad merele juba emaslindude haudumise ajal suurtesse parvedesse. Sügisränne kestab kuni novembrini. Kuulub Eesti punase raamatu (2008) ohulähedaste kategooria nimestikku. Vilsandi rahvuspargi „vapilind".

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti linnustik
• Läänemere loomastik

Kirjandus

• L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, ³2008
• E. Mägi. 101 Eesti lindu. Tallinn, 2010

Välislingid

• Hahk Loodusajakiri.ee-s
• Hahk veebisaidil LuontoPortti (soome keeles)