valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba), ristõieline köögiviljataim kapsasrohu perekonnast, maailma levinuimaid köögivilju. Valge peakapsa pea on rohke­arvuliste varretute lehtede ja kaenlapungadega varre ülemine osa. Lehed asetsevad tihedalt üksteise vas­tas, mistõttu pea jääb suletuks. Valge peakapsas on nii värskelt kui ka hapendatult väärtuslik köögivili, sisaldab peaaegu kõiki inimorganismile vajalikke toitaineid. Temas on ka seedimist soodustavaid kiudaineid ja antibiootilise toimega sinepiõlisid. Hapendatud valges peakapsas on bakteritsiidset piimhapet, nii värskes kui ka hapendatud valges peakapsas on palju C-vitamiini.

Valge peakapsa sordid jagunevad varajasteks ja keskvarajasteks, keskvalmivateks ning keskhilisteks ja hilisteks. Varajasi sorte sobib tarvitada ainult värskelt, keskvalmivaid võib hapendada ning hiliseid värskelt säilitada. Valge peakapsas kas­vab hästi huumusrikkal neutraalse või kergelt leeliselise reaktsiooniga liivsavimullal, kus on üsna palju niiskust ja toiteaineid. Kapsapea maitsele mõjub halvasti liigne lämmastikuga väetamine. Kasvukoht peab olema valge, siis moodustub kapsapea pare­mini. Valge peakapsa istikuid kasvatatakse harilikult ette, kasvukohale istutatakse ta 3–7 pärislehe järgus. Kuival kevadel ja suvel tuleb kapsast kasta. Talub varaseid öökülmi, hiliseid sorte koristatakse septembri lõpus või oktoobris.

EME 2, 2009 (L. Issako); muudetud 2011