vart (lind)

Tuttvardid. Esiplaanil isaslind

vart, kolm parasvöötme ja soojade alade partlaste perekonda. Perekonnas Aythya on 12 ja Netta kolm liiki ning Rhodonessa üks liik (R. caryophyllacea – roosavart). Vartide seas on nii mere- kui ka mageveelinde, osa neist asustab rabalaukaid ja metsajärvi. Vardid saabuvad pesitsuspaika ja hakkavad munema hiljem kui ujupardid, on neist ka vähem häälekad ja istuvad sügavamalt vees. Pesa paikneb veekogu kaldataimestikus või ujuvsaartel. Kurnas on 8–10 muna, sageli munetakse ühispessa, haudevältus 25–29 päeva. Toiduotsingul võivad sukelduda 3–6 m sügavusele, kus jalgade abil ujudes viibivad kuni 60 sekundit. Söövad mitmesuguseid veetaimi ja nende seemneid, selgrootuid ja nende vastseid. Enne ja pärast pesitsusaega elavad suurte seltsingutena. Parasvöötme vardid on rändlinnud, lendavad siseveekogudele (soojadel talvedel talvitab osa pesitsusalal).

Eestis pesitsevad tuttvart (Aythya fuligula), punapea-vart (A. ferina) ja merivart (A. marila), eksikülalised on olnud valgesilm-vart ehk ruskevart (A. nyroca) ja punanokk-vart (Netta rufina). Kõik Eesti vardid on olnud jahilinnud, kuid nüüdseks on merivardi arvukus drastiliselt vähenenud ja ta on võetud kaitse alla, olles looduskaitse II kaitsekategooria ning Eesti punase raamatu (2008) äärmiselt ohustatute ohukategooria liik.